Pimeduse pilkaja
“Pilkav pimedus” on teravmeelse – kuigi kahtlemata morbiidse puändiga mõtisklus majakavahist, kes on linnakära eest põgenenud üksikule saarele. Mitte just saarele, küll aga Lääne-Eesti ranniku üksinduses seisvasse perekonna maamajja armastab aeg-ajalt põgeneda ka jutu 19aastane autor. Selleks, et vaikuses ja rahus kirjutada. Ja kirjatöid on tal pooleli lausa mitu: “Mul on kogu aeg mitu erinevat asja käsil. Üritan näidendit kirjutada, luuletusi, ka lühijutte.”
Oma loomingu parimateks kriitikuteks peab Mart oma vanemaid, kellele ta valminud tekstid esimeses järjekorras lugeda annab. Mart kurdab, et kipub vahel kirjutama liiga paatoslikult. Pigem eelistab ta kiiret, lühikest ja realistlikku stiili. Seda mitte ainult dialooge kirjutades, vaid kirjanduses laiemalt. Tekst peaks ilma liigse ilutsemiseta välja tooma asja olemuse. Mardi arvates on vajalik, et kirjanik julgema ennast avada ja mitte alavääristama lugejat.
Nii kuulutabki Mart: “Mulle ei meeldi kirjanike müstifitseerimine või jumalikustamine. See on renessansiajal tekkinud viga vist, et inimene pannakse universumi keskele ja et ta peab vastutama kõige eest. See on liiga suur koorem.” Viimasel ajal Bulgakovi “Meistrist ja Margaritast” vaimustunud abiturient on seejuures enesekindel, kuid samavõrra ka enesesse süüviv.
Näiteks nendib ta, et proosa kirjutamine on kergem luuletamisest, sest luuletuste intensiivne läbielamine kurnab kirjutades. Samas on ka Mardi värskes omaloominguvõistluse võidutöös “Pilkav pimedus” tunded lausa poeetiliselt tugevad ja lohutu pilt inimesest kui olendist, kellel võivad küll olla suured ideaalid, kuid kelle saatus on ometi juhuse kätes, veenab. Kuid eks kõik sõltub muidugi konkreetsest inimesest ja sellest, kuivõrd ta end juhuse kätte annab.
Mart-Matteus jätab endast mulje kui kellestki, kelle maailm on tasakaalus: huvi luule vastu tasakaalustab proosa, sellele annab omakorda lisamõõtme näitekirjandus kui dialoogide kirjutamise kunst. Oma tulevikku näeb noor kirjanik välismaal, mängides mõttega minna õppima psühholoogiat. Aga enne seda tahab ta ühe aasta vabalt võtta, reisida ringi ja loodetavasti kirjutada valmis ka mõne pooleliolevatest mahukamatest teostest.
■ Koolipink: Tallinna Ühisgümnaasiumi abiturient.
■ Senine tipptegu: Looduskaitseaasta ja Lugemisaasta omaloominguvõistluse “Seigeldes looduse raamatus” võitja keskkooliealiste vanuserühmas.
■ 2011 eesmärk: Lõpetada pooleliolev näidend ja romaanikäsikirjad.
