Pixie Lott “Turn It Up”
Aeg-ajalt elan ma eksikujutelmas, et nüüdisaegne popmuusika on oma
püüdlustes üsna edumeelne. Julge ja isegi eksperimentaalne.
Võta aga viiv reality-check’iks ja selgub, et valdavas osas
pöörleb me kõrvus ühtlane ja ülekompresseeritud
mass, mille osakesed püüavad kõik nii neetult omapärased
olla, et lõpuks ei ole omapärane enam keegi. Ja kõige
löövama uuendusena selles kõrbevas elektro- või
soulisupis tunduvad naispopparite nimed – kui nad ei ole leidid
(Ladyhawke, Lady Gaga, Lily Allen), on neil tingimata varuks meelierutav
“X” (La Roux, Pixie Lott) või uhked saapad (uuh –
Little Boots). Justkui pataljonijagu ulmemadaam dominatrix’e piitsutaks
edetabeleid. Vabandust...
...nüüd ma eksitasin ise. Pixie
Lott on “hea tüdruk”. Mitte küberbordelli pidav
dominatrix, kaugel sellest. Hea ja kena tüdruk, väga hea –
tsipa käheda nagu Duffy lauluhäälega, hea tuju poplauludega.
Essexist pärit aktsiamaakleri 18aastase tütre esikplaadil leidub
tonnide viisi meisterlikult kirjutatud laulukraami (osaliselt neiu enese
seatud), millega nooruk, kes eneses Eesti superstaari otsib, võiks
Rannapit, Rauda ja Ilusat võrgutada või neilt verise jeesuse
välja ehmatada. Kuivalt produtseeritud ja Mark-Ronsoni-retrostiilis
kõrgelennuliselt üles ehitatud optimistlik argipop. Pixie
sõidab su tuppa helkivas lukslimusiinis, mänedžerid ja assistendid,
turvamehed, kammijad ja paparatsod iga varbaküüne lakki hoolikalt
jälgimas. 6