Nagu paljude teiste kunstnikuhakatiste vanemad on ka Kisand pärit kunstnikeperest - isa töötab arhitektina ning moekunstnikust ema kavandab pesu Linettes. Ja Marta lõpetas Pelgulinna kunstikooli ning läks seejärel edasi kunstiakadeemiasse. 2006. aastal oli ta pool aastat Utrechti kunstikõrgkoolis ning pool aastat Helsingi disainikõrgkoolis. Et Hollandis oli tekstiiliosakond liidetud moekunstiga, pidi ka Kisand olude sunnil moele umber orienteeruma, kuid kokkuvõttes jäi õpituga väga rahule. Huvitavamatest projektidest mainib ta muuseas terve moekollektsiooni ning sealt edasi kogu brändi loomist. Kisand: "Meil oli naisteriiete kollektsioon, kus põhiline idee tuli langevarjudest. Seda nii tehnilises kui ka metafoorses mõttes - taevast saab märgata maailma tervikuna, aga ka vastupidi: langevari kui ergas täpp maastikus. Kasutasime linast kangast ning siidi, millest olid tehtud esimesed langevarjud. Mina tegin sinna pesu, mida saab muuta vastavalt sellele, kas kannad seda riiete all või lähed randa. Seal olid sellised nööride süsteemid, mis olid ka langevarjude teemast tuletatud."
Ka Soome õpingutest tõstab Marta esile just uusi kogemusi. Näiteks oli ta praktikal põnevas firmas nimega Globe Hope, mis kavandab haiglas kasutatud tekstiilidest, vanadest ehitustööliste, sõdurite riietest eksklusiivseid rõivaid. Marta pühendus seal lastele mõeldud kollektsioonile.
Meie kunstiakadeemia õppejõududest tõstab Kisand esile ka teoreetikuid: Tõnis Kahu, Teet Veispak ja David Vseviov on olnud hästi inspireerivad.

2007. aasta oli Kisandile tõeline "näitu­se­aasta". Nii võttis ta osa näiteks Leedu Kunstibiennaali "Textile 07" tudenginäitusest "Application" Kaunases; koos Marko Mäetamme, Jaan Toomiku, Merike Estna ja Ene-Liis Semperiga Eesti tänapäeva kunsti näitusest Kalmari Linnamuuseumis; kokkupandavate asjade näitusest Tallinnas; rahvusvahelisest tekstiilikunsti näitusest "Kotona" Lume galeriis Helsingis; moešõudest ning mitmest tudengi­projektist. Soome koduteemalise näituse jaoks tegi Marta suured lillelised padjad, kuhu peale pead pannes kostsid argised helid: "Koristamine, keegi laulab... Patjadel olid lilled, millega ma olen ka päris pikalt tegelenud. Keskajal tähendas iga lill midagi. Valisin need, millega seotud tunded peaksid kodus valitsema, näiteks hoolivuse ja armastuse."
Aasta lõpul pälvis aga Kisand tähelepanu Tallinna XIV graafikatriennaalil "Poeetiline/Poeetiline" Kumu Kunstimuuseumis, kus oli väljas provokatiivne olulisemate eesti poliitikutega voodipesu.
Selle aasta mais läheb Marta aga koos teiste tekstiilikatega Leipzigisse uusi suundi kompavale näitusele, mille eeltööd näidatakse mai alul "Mood-Performance-Tants"-festivalil. Taikonaudi väljapanek on plaanis aga suvel.

Kuidas Kisandit iseloomustada? Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna professor Mare Kelpman arvab nii: "Aktiivne, tarmukas ja kindlameelne... Martas on kindlasti veel palju häid omadusi. Marta Kisand lõpetab suvel kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna bakalaureuseõppe, kuid on suutnud ennast märgatavaks teha juba esimesest kursusest alates, osaledes aktiivselt nii osakonna- ja koolisisestes kui ka muudes projektides. Graafikatriennaali Kumu väljapanekus esinemine jäi võib-olla paljudele kunstnikele pelgalt sooviks, aga mitte Martale. Marta mõtleb kriitiliselt ja suudab tegeleda probleemiga. Usun, et ta ei hakka tegema kauneid, kuid sisutühje asju. Koostöö noorte tootedisaineritega spin-off-ettevõttes Taikonaut on üks võimalus."
Mis edasi? Marta ütleb, et tulevikus ei taha ta siiski teha ainult suurtootmisele sobivaid kujundustöid, vaid luua ikka ka unikaalseid kunstiteoseid. "Ma ei tahaks ennast piirata."