Või siiski.

Minu jaoks on e-raamatud (eBook) viimase aastaga saanud täiesti kõlblikuks paber-raamatu aseaineks. Nad on kohutavalt mugavad. Esiteks ei nõua nad riiulil ruumi. Paber-raamatud seisavad mul nagunii toanurgas kuhjades, oodates seda kuulsusrikast päeva, mil ma ükskord jõuan mingi riiuli hankimiseni. Aga mõnisada kilobaiti vajab tänapäeval üksnes pisinurgakest kusagil arvutikettal.

Teiseks on e-raamatud nurjatult odavad. Kõige edulisem on muidugi saada neid tasuta. Siinkohal ei taha ma osutada mitte pealuu ja säärekontidega piraadilipule, vaid eelkõige neile tublidele kirjameestele, kes elasid kusagil 19. sajandi lõpul-20. algul, nii et nende teoste copyright on isegi USA üpris drakooniliste autorikaitsereeglite järgi juba möödas. Seetõttu võib näiteks Sherlock Holmes'i ja dr. Watsoni seiklusi ja Edgar Allan Poe'd laadida võrgust alla vabalt, ning ei leidu vähimatki põhjust, miks peaks neid otsima mingist külastajaid täistuubitud raamatukauplusest.

Kuulus, ehkki vastuolulise mainega Briti kirjamees ja ajaloolane David Irving pakub näiteks omaenda koduleheküljel tasuta allalaadimiseks nii üht peateost "Hitler's War" kui teisi oma raamatuid. Möödunud suvel sai igati meeldiva asjaga hakkama maailma arvutipruukijate peamine poksikott Microsoft - lihtsalt oma e-raamatute lugemisprogrammi kasutajate rõõmuks lasid nad igal nädalal tasuta alla laadida kolme erinevat raamatut, millest enamik täiesti lugemist väärt.

Kõike head muidugi tasuta ei saa. Aga igatahes on raha-arvestused e-raamatu kasuks. Näiteks Dan Browni hiljutine kultusraamat "The Da Vinci Code" maksab Tallinna raamatupoes tõlgituna kusagil 300 krooni, Amazon.comis elektroonilises versioonis 10 USA dollarit ja 47 senti so. ümmarguselt 130 krooni. Vahe on nii tuntav, et mõni agaram e-raamatu pruukija teeb kiiresti tasa kallivõitu aparaadi maksumuse, mida on tarvis nende lugemiseks hankida. Mina küll ei kõhelnud hetkegi, kumba neist hankida, kas 300- või 130-kroonist. Vabandused kohalikele raamatukirjastajaile ja kaupmeestele.

Nüüd jõuame praktiliste küsimusteni, ehk kuidas e-raamatu pruukimine siis käib?

Õigupoolest on selleks kaks võimalust. Kes tahab, võib lugeda neid tavalise lauaarvuti ekraanilt. Kuid tuleb möönda, et silmasõbralik tegevus see ilmselt ei ole. Vähemalt niikaua, kui pole hangitud "õhukest" ja kallist LCD-monitori, ei tahaks seda rohkem kui pisikeseks katsetamiseks ja proovimiseks kellelegi soovitada.

Mõttekam on kasutada e-raamatute lugemiseks korraliku ekraaniga pihuarvutit, mis annab ka efekti, et terve raamatukogu võib korraga taskusse panna. Muidugi kaasneb sellega ka risk, et terve raamatukogu võib korraga kaotsi minna või ära pätsatud saada. Aga selle vastu annavad rohtu varukoopiad suure arvuti kõvakettal või CDRil.

E-raamatud ise kujutavad endast lihtsalt teatavas vormingus arvutifaile. Ühtset formaati nende jaoks on muidugi naiivne loota, sestap peab arvutisse laadima ka mitmeid erinevaid programme raamatute lugemiseks. Kui lugemisaparaadina kasutada tasku-PC pisiarvutit, siis on variante peamiselt kaks - Microsofti MS Reader ning Adobe Acrobat. Mõlemal oma lugeja. Kui lugemisseadmeks on pocket-PCga konkureeriv Palm, siis nendel on oma lugeja ja failivorming.

Pean tunnistama, et mulle Microsofti formaat (faililaiend .lit) täiesti meeldib. Igati mugav, teksti suurust saab sättida, ekraanil ei ole mitte midagi peale vajaliku teksti, leheküljenumbri ja menüü. Normaalne lugeda. Ning on olemas ka tava-arvuti programm ReaderWorks, millega saab enamvähem suvalist teksti konvertida .lit formaadis e-raamatuks.

Lugemisprogramm (mis iseenesest on tasuta) võimaldab panna vajalikku kohta järjehoidjaid, joonida värviliselt alla tähtsaid mõtteid ja tõmmata neile rõngaid ümber. Selleks saab pruukida pihuarvutite puhul tavalist plastpliiatsit.

Ebamugavusi on ka. Nimelt nõuab Microsoft oma piraadihirmus, et tema lugemisprogramm tuleb "aktiveerida" konkreetse kasutaja jaoks. So. kui ma ostan sealtsamast Amazonist raamatu, siis saan ma seda lugeda ainult oma arvutis. Mitte näiteks sõbra omas. Taskuarvuti puhul pole see praktikas küll suur miinus, aga veidi tülikas ikka.

Adobe'i programmiga on mul teistsuguseid ebameeldivusi olnud. Näiteks todasama Hitleri-raamatut ei tahtnud taskuarvuti muidu lugeda, kui pidi pdf-faili mingisse teise alaformaati konvertima, et leheküljed normaalselt jookseksid. Võimalusi ja vidinaid on Adobe'l rohkemgi kui Microsoftil, aga lihtsus on aeg-ajalt olulisemgi väärtus.

Eesti lugeja jaoks seisab e-raamatute omaksvõtmise ees vähemalt kaks olulist barjääri. Esiteks pole meil lugemiseks sobivad pihuarvutid kuigivõrd levinud. Kuid kindlasti nende omanike ja pruukijate arv on tõusmas - kasvõi kõiksuguste müügimeeste seas. Sobiv aparaat võib maksta neli-viis tuhat, kuid ka seitse-kaheksa või veelgi rohkem tuhandeid kroone.

Teine küsimus on eestikeelse kirjanduse puudumine e-raamatu vormingutes. Minu jaoks on see vähetähtis, loen nagunii peamiselt ingliskeelseid raamatuid. Kuid selge, et rõhuv osa inimesi nõuab omakeelset toodet - nii, nagu DVD-filmide levikut Eestis massidesse paratamatult takistab eestikeelsete subtiitrite puudumine filmidel. Ning kui mõelda eestikeelse kultuuri tuleviku, eesti kirjanduse ja muu taolise peale, pole midagi teha - eestikeelsed e-raamatud peavad mingil hetkel jõudma raamatupoodide netikülgede valikusse.

Mõned e-raamatud, mis mul praegu taskuarvuti mälu koormavad.

* Neal Stephenson "Cryptonomicon". Teise Maailmasõja ja tänapäeva vahel pendeldav luurefiktsioon, mille eriliseks jooneks on krüptograafiliste detailide lähivaatlus. Maksis Amazonis 10 dollarit. Neelud käivad Stephensoni järgmise raamatu Quicksilver järele.

* Robert Littell "The Company". Suurepärane spiooniromaan külma sõja aegsetest CIA ja KGB agentidest - vahetult sõjajärgsest Berliinist kuni tänapäevani. Parem kui James Bond! Üks Microsofti poolt tasuta jagatud teostest.

* Dan Brown "The Da Vinci Code". Pole veel lugemisega väga kaugele jõudnud...

* Agatha Christie "The Mysterious Affair at Styles". Klassika.

* David Irving. "Goebbels. Mastermind of the Third Rech." Särav ja põhjalik biograafia. Tasuta saadaval kirjaniku kodukalt.