Loetleda oletatavaid mõjutusi, sugemeid ja eelkäijaile suunatud noogutusi ning analüüsida nende olulisust Liblika esimesel kauamängival „Unholy Moly“ tundub mõneti ebaõiglane. Ehkki mulle kangastuvad selle peenelt viimistletud heliskulptuuri projektsioonides küll nii Black Cobra kui ka Black Mountain, nii Mastodon kui ka Pelican, annan endale aru, et teistsuguse kuulamusega (raske-)muusikasõpra kõnetavad kindlasti hoopis teised nüansid, tundugu need laenatuna Led Zeppelinilt, Frank Zappalt või kas või Metallicalt. 

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel