Raseduspäevik loomingulistele paaridele

LÕHE VAIMU JA KEHA VAHEL: Nancy Hustoni uus raamat on nii hea, et sõbrannale seda ei laena – ostku enda oma, mina tahan mitu korda lugeda.

„Loomispäevik“ on korraga lühiesseede kogumik ja autori isiklik raseduspäevik, millesse on veel põimitud meenutused ajast, mil ta tundis, et temast saab puu – müstiline haigus, arvatavasti seljaajupõletik, muutis kirjaniku keha rinnuni tuimaks. Esseed on põhiainese saanud raadiosaadete seeriast, mis rääkis loomingulistest paaridest, loomingu ja eraelu suhtest. Esindatud on näiteks Virginia ja Leonard Woolf, Simone de Beauvoir ja Jean-Paul ­Sartre, Unica Zürn ja Hans Bellmer.

Kumb on andekam, kumma looming on olulisem? Huston vaatleb eri paare, vähem ja rohkem võrdseid. Kirjutab, kuidas kaotab oma „mina“ kunstnik, kelle keha on partneri töödel väänatud selliseks groteskiks, et ta sellest ka ise võõranduma hakkab. Ja kuidas kannatab naine, kellelt ammutatud inspiratsioon mehe romaanides on lausa sõnad valmiskujul: katked naise päevikutest ja kirjadest. Kui traagiliselt tobe, kui naine ei saa omaenda vaimuhaigusest rahulikult kirjutada, sest tema mees on otsustanud, et see on tema teema. Ent ka paaridel, kus tajutakse end nii võrdsetena, et kahest saab üks, tekib küsimus, kumb on see, kes tegelikult ära sulab ja teiseks muutub.