„Ma esinesin ükskord East Endis Londonis. Kohas, kus käivad tõelised mehed, jõmmkärakad, need, kes vaevu lugeda oskavad. Etenduse lõpus tuli üks tüüp minu juurde ja karjus mulle näkku: „Ma ei teadnudki, et mustad oskavad ka nalja teha!!“ Ma vastasin, et mõned meist oskavad jalgrattaga sõita, on teada ka, et mõned meist suusatavad ja oskavad kasutada algelisi tööriistu. Tüüp ei saanud aru, mida ma sellega mõtlesin.“ See on üks lõiguke Stephen K. ­Amose osutustest rassismile tema nalja-show’des. Nigeeriast 60ndatel Londonisse emigreerunud kaheksalapselises peres sündinud Stephen võtab oma show’des rassismi ja homofoobiat (ta on ka avameelselt gay), kui midagi argist, tobedat ja õlgu kehitama panevat. Ta ei ründa rassiste, ksenofoobe, homofoobe, võitlevaid usklikke – ta näitab neid jaburatena, aga pehmes ja isiklikus võtmes, pikkides sisse terve oma suure perekonna – identsest kaksikõest voodisse sittuvate kassideni.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,28 € Osta artikkel