Rauno Sappinenil (19) oli jalgpallurina teenitud autasude jaoks kodus kapp. Juba lapsest saati eri noorteklassides silma paistnud noormees pidi eelmise aasta lõpus hakkama auhindadele uut panipaika otsima, kuna seni ausalt teeninud kapp jäi lihtsalt väikseks.

Eesti meisterklubi parim väravakütt, parim noormängija, jalgpalliportaali Soccernet.ee fänniküsitluse esikoht, lisaks veel meistritiitel ja kamaluga muid autasusid. Kui möödunud aasta varakevadel algas uus jalkahooaeg, ütles FC Flora peatreener Norbert Hurt varem vaid üksikutes mängudes platsile saanud Sappinenile, et kui ta treeningutel sellist tööd jätkab, murrab ta põhikoosseisu. Juba esimestest mängudest hakkas ründav poolkaitsja väravaid kõmmutama ning tema nimi sai tuttavaks kõigile, kes mingilgi tasemel kodumaist jalgpalli jälgivad.

Palli hakkas Sappinen taga ajama juba lasteaias, kui üks tema parimaid sõpru jalgpallitrenni läks. Noor Rauno tahtis ka kaasa minna, kuid enne esimest trenni saabus kriisihetk. Poiss nuttis ja keeldus Hiiu staadionile FC Kotkas Juuniori treeningule minemast. Vanemad veensid teda, et ta vähemalt korra prooviks, ning sealt edasi enam poissi palliplatsilt eemale ei saanud.

Jalgpalliliidu rahastusega üle Eesti rajatud kunstmurukattega miniväljakud said andeka ­noormängija lemmikajaviitekohaks, vahel naasis ta sealt alles ööpimeduses. Kooliga probleeme ei tekkinud ja nii ei olnud ka vanematel vastuväiteid. Vähe sellest, terve suguselts sai vutipisikuga nakatatud ja nüüd loevad Rauno ema-isa iga päev jalgpalliportaale, nende eeskuju järgivad mõlemad vanaemadki.

Tänavune hooaeg oli Florale üle pika aja edukas ja just Sappinenil oli selles oluline roll. 16 väravat on number, milleni vähesed sellises vanuses jõuavad. Seni noortekoondises säranud noormees jõudis novembrikuus ka Magnus Pehrssoni valitud rahvuskoondisesse.

„Koondise treeningul olemine oli juba võimas kogemus, kui ikkagi Saksamaa Bundesligas mängiv Ragnar Klavan sinuga koos mängib,“ meenutab Sappinen. „Kui mängule läksin, siis meenusid kõik need koondisemängud, kus tribüünil istusin ja unistasin, et saaks kunagi ka siin mängida.“

Just Saksamaa ja Bundesliga on siht, millest Sappinen unistab. Esimene jalgpallimäng, mis tal lapsepõlvest meeles, on Saksamaa mäng 2002. aasta MMil, kus sakslased võitsid Saudi Araabiat 8 : 0. Saksamaa on tema lemmik siiani, lemmikmängijaks aga seal koondises temaga sarnasel positsioonil mängiv Mesut Özil.

Rauno Sappinen

Sappinenile meeldib treeningutel ja vähese töötahte üle ei saa tema puhul keegi kurta. Ta on üks paljudest florakatest, kes trenni lõppedes jääb staadionile oma oskusi lihvima. Ja kui mäng hästi välja kukub, siis saabub ka fännikirju – noored küsivad jalgpallisaapaid, paljud küsivad autogramme, kirjutavad tüdrukudki.

Väga palju muud Rauno ellu ei mahugi. Kui, siis piljardimäng sõpradega või mõne Eesti bändi kontsert. Noormehe lemmik on Terminaator. Sappineni sõnul on võimalik ka Eesti liigas läbi lüüa, kuigi paari aasta pärast tahaks juba sammu edasi astuda ja minna välismaale. Selleks on vaja aga tööd teha. „Kui oled noor, siis on mõistetav, et pead võimalikult palju aega staadionil veetma,“ tunnistab jalgpallur.