Pakistanist pärit ajakirjaniku Dilip Hiro sulest ilmus 1995. aastal üks esimesi adekvaatseid ülevaateid nõukogude Kesk-­Aasiast, pealkirjaks „Marxi ja Mohammadi vahel“. 20 aastat hiljem rändab Türkmenistanis, Tadžikistanis, Kasahstanis, Usbekistanis ja Kõrgõzstanis noor norra antropoloog Erika Fatland, kes näeb ses piirkonnas palju enam Marxi kui Mohammadi pärandit.

Nende kahe raamatu ilmumise vahel olen seal mitu korda käinud minagi. Minu huviks on olnud just taassündiva islami jälgimine. Üks huvitav teema selle raamatu puhul ongi – kas nõukogude aja lapsed, nagu mina, ja moodsa aja lapsed, nagu autor, tajuvad Kesk-Aasiat erinevalt?