Kraków on ilmselt kõige parem vastuväide inimestele, kes Poolat ainult viljapõlluks ja songermaaks peavad. Ajaloolise kuningalinna tänavaid ääristavad reljeefsete fassaadidega vanad hooned, tänavakohvikud ja galeriid, vanalinna süda sarnaneb paljuski Veneetsia Püha Markuse väljakuga. Jagiello?ski Ülikool on üks vanimaid Euroopas (asutatud 1364), siin on õppinud näiteks Kopernikus ja Johannes Paulus II.

Reformatsioonist puutumata jäänud Poolas on säilinud võimsad katoliku kirikud kogu oma toreduses, Krakowi kesklinnas leidub neid pea igal suuremal tänaval. Siinsamas lähedal asuvad Wieliczka soolakaevandused ja palverännakute sihtpunkt Cz?stochowa.

Kirikud ja hoorad

Liikudes läbi Poola Krakówi poole, mis asub riigi lõunaküljes, jäävad silma väikesed külad, mis ise on üsna räämas, kuid mille keskel küündivad taeva poole katedraalimõõtu kirikud. Vanade ja konservatiivsemate pühakodade kõrval leidub ka uuemaid ja julgemaid arhitektuurisünnitisi, mille religiooset funktsiooni esmapilgul tihti küll ära ei arvaks. Mitmel pool on näha ehitusplatse, millel kerkimas uus kirik - seda ka kohtades, kus asulat ennast nagu õieti polegi.

Ajalooliselt tõsikatoliiklik Poola on täis kontraste, mis karskluseideaalidest kaugel. Oleneb muidugi piirkonnast, aga kohati esineb maantee ääres kaunistatud riste ja pühakujusid umbes sama sagedasti kui päikesest põlenud väsinud olemisega neide, kes järgmist rekkameest ootavad. Teiselt poolt on (kooskõlas katoliku kiriku tõekspidamistega) seadusega keelatud abort ja sos-pillid kättesaadavad vaid retseptiga. Tänu aina avatumatele piiridele on aga lihtne minna mõnda naaberriiki, mistõttu abordisõite korraldatavat lausa grupireisidena.

Pooled rohketest reklaamplakatitest tänavatel, olenemata seal olevast infost, kujutavad väheses riides õrnemat sugu. Hüüdlaused on neil aga kohati kummalised, näiteks elektroonikapoe plakatil ilutseb firma nime all nõuanne "Ära ole idioot!". Ühiskonna teadvust üritatakse tõsta ka reklaamidega "Puhkus, 50 zlotti, HIV tasuta.", sealsamas võib aga muidugi näha avalikke kuulutusi tekstiga "Masaaz, lõõgastus ja... tel nr..."

Keeltväänavad susinad

Poolasse tõi mind keeleõppevõimalus, Krakówis toimuva kuuajase suveülikooli raames. Poola keel kuulub lääne-slaavi keelte hulka, erinevalt idapoolsetest hõimuvendadest kasutatakse siin aga ladina tähestikku - ent oma väikeste lisanditega. Slaavipäraste susinate ja oma häälduskõverate kirjas edasiandmiseks on hulk erinevaid häälikuid ja digraafe (nt ?, ?, ?, ?, ?, ?, rz, ch, sz), ja nende hullumeelseid kombinatsioone. Meie keeleõpetajad kordavad päevast-päeva, et poola keeles peab iga hääliku ja -ühendi välja hääldama - kuigi kirjapilti ja hääldust võrreldes on seda pisut raske uskuda. Keeleväänaja "w Szebrzeszynie chrz?szcz brzmi w trzcinie" (tähendab, et Szebrzeszynie's häälitses teatud põrnikas roostikus) demonstreerib poola keele susinavalikut üsna hästi.

Tänu ajalooliselt tihedale läbikäimisele naabritega (enamjaolt on selleks siiski olnud üksteise vallutamine) on keeles palju saksa, vene ja ladina laensõnu, mis teeb õppimise vähemalt pisut lihtsamaks.

Vankrid ja maanteed

Poola kriminaalne kuulsus tõestab end tänapäeval pigem neile, kes ise vale metsa vahel öösel peatuse teevad või pimedal kõrvaltänaval hulguvad. Maanteed on võrreldes üheksakümnendatega paremas korras ja risti läbi terve Poola sõitnuna ei kiruks ma ka nii hullusti siinset liikluskultuuri. Rekkade taga ootamine võib teinekord tülikas olla, aga samas teevad aeglasemate sõidukitega juhid tihtipeale kiirematele ruumi, kui ääreriba seda vähegi võimaldab. Näiteks Tallinn-Narva maanteel olen palju hullemaid manöövreid näinud kui siin.

Üks liiklusmärk, mis ka kiirteedel tihti silma jääb, on hobuvankrite eest hoiatav silt. Mõnel pool on märk kolmeks osaks jaotatud, lisaks hobustele tuleb siis tähelepanu pöörata ka ratturitele ja jalakäiatele.

Jalakäijana sebrat ületama asudes tuleks kindlasti ette vaadata. Üksikuid autojuhte, kes valgusfoorita ülekäiguradadel inimesi üle lasevad, vaadatakse üldjuhul kahtlustavalt ja tehakse kiiresti minekut.

Kolm muna ja pool kilo jahu...

Kliente ootavad magistraalide ääres ka kohalikud aiakasvatajad, kes pakuvad müügiks kõike, mis parasjagu koduaias või põllulapil küpseks on saanud. Mõne zloti eest võib saada näiteks suure kotitäie värskeid kirsse või ploome, millelt aga tasuks järgmises bensiinijaamas maanteetolm maha pesta - marjamüüjate range müügistandard tundub olevat pakutav kaup võimalikult tee äärde ja katmata kastidesse laduda. Metsade vahel esineb mustikamüüjaid vaheldusmisi maanteenaistega, vahet saab neil teha ainult teepervele laotud purkide olemasolu järgi.

Igapäevasöögid paistavad silma rasvasusega: pelmeenid, lihatükid ja isegi lehesalatid nõrguvad õlist. Kuna suveülikool programm katab ka kõik kolm söögikorda, siis olen tuttavaks saanud mitmete poola kulinaarleiutistega, mõnedki neist üsna improvisatsioonilised. Selles võib küll rolli mängida kommunismipärand; näiteks vanematest tolleaegsetest kokaraamatutest võib leida retsepte, mis algavad lausetega à la "Võta kolm muna, pool kilo jahu, või siis nende puudumisel seda ja seda...". Poolas oll es tasub proovida erinevaid pierogi'sid ja piero?ek'eid (pelmeenid ja nende väiksem variant) ning bigos't, pikalt hautatud hapukapsa-liharooga. ?ubrówka't, Poola "piisoniviina" müüakse pudelites, milles hõljub joogile nime andnud kõrreline. Piisoneid eneseid võib näha Poola ja Valgevene piiril asuvas looduspargis.  

* * *
Poolas leidub siiski nii mõndagi peale lõputute kartulipõldude ja viljaväljade. Siia on asja nii muusikasõbral kui ajaloohuvilisel - Krakówi lossid, Auschwitzi vangilaagrimuuseum, et nimetada ainult mõned vaatamisväärsused; gurmaanil (kes rasva ei pelga) kui ostuturistil (paljud asjad on jätkuvalt odavamad kui Eestis). Igatahes pakub Poola avastamist neile, kes siiani on temast vaid kiiruga läbi sõitnud või üle lennanud. Loomulikult tasub ette vaadata ja kaine mõistusega mõelda, kuhu minna ja kus mitte oma asju laokile jätta - aga see kehtib reisimise kohta nagunii, ükskõik millise riigiga tegu.