20.05.2010, 00:06
Robin Juhkentali peadpööritav aasta
Siim Nestor kirjutab, kuidas alles aasta tagasi alustanud Malcolm Lincolnist on saanud Eesti popmuusika elektrilöök ja midagi, mida me serveerime tervele maailmale.
FOTO:
Robin Juhkental peab lugu briti pop- ja rockmuusikast ja möönab, et üks põhjuseid, miks talle Suurbritannia rokk sümpatiseerib, on see, et seal sedavõrd palju heas mõttes boy-bände – stiilis: justkui naabripoisid saanuks kuulsaks, et sealses rokis sedavõrd palju Tuhkatriinu lugusid. Korralik Tuhkatriinu loo on elanud ka Robin ise. Ta korduvalt proovinud erinevatel muusikakonkurssidel – Superstaarides, saates “Kaks takti ette”, kahe erineva bändiga noortebändide võistlustel – silma paista, aga pole kuigi kaugele jõudnud. Kuni tänavuse Eesti Lauluni, mida ETV ei plaaninud rahanappuse tõttu esialgu läbi viiagi (appi tuli EAS) ja mille finaali pääses Robini kirjutatud lugu üle naaskliotsa seetõttu, et esikümnes diskvalifitseeriti üks mängureeglitele mitte vastav pala. Napika järel tuli suurepärane võit – ja nüüd sõelub ta ringi mööda Oslo tänavaid ja ootab esinemist tervele Euroopale. Oma stuudios ühe-mehe-projektile, laval kahe-mehe-projektile Malcolm Lincoln puhus ta elu sisse vaid aasta tagasi. Üksipäini tegutsedes, vaid ennast usaldades on tast saanud Eesti popmuusika värske elektrilöök ja täht, Malcolm Lincolni täna ilmuv esikplaat on teos, mida mäletatakse ka aastate pärast. Siim Nestor kirjutab, kuidas see kõik ühe aasta sees toimus.