Katrin Pautsi raamat „Politseiniku tütar“ sattus minu infovälja Facebooki kaudu, kus autor kuulutas enesekindlalt, et kirjutab krimka ja saab tuntuks. See jättis enesehaipimise mulje. Kuna Pautsi puhul puudus võrdlusmoment – tegu on tema esimese raamatuga –, siis suhtusin enne lugema hakkamist „Politseiniku tütresse“ eelarvamusega. Aga näe, juhtusin raamatukauplusse täpselt sel päeval, kui „Politseiniku tütar“ müügile tuli. Lugesin raamatu kohe läbi – tekst on ladus, Pauts oskab pinevust üles kruttida ja tempot hoida.