01.03.2017, 00:30
Saladuse lugemine on rahustav kogemus
Mika Waltari „Riigi saladust” ei muuda rahustavaks ja meeldivaks mitte ainult keeleline, vaid ka mõtte- ja väljendusselgus.
Ökonoomselt mõtleval lugejal võib kergelt tulla pähe küsimus: miks tõlkida uuesti seda, mis juba tõlgitud? Kas ei leidu maailmakirjanduse varasalves nõnda palju väärtkirjandust, millest eesti lugejad vähemasti seni emakeeles on ilma jäetud? Ilmus ju suure soome kirjaniku Mika Waltari (1908–1979) romaan „Riigi saladus“ Johannes Aaviku tõlkes esimest korda eesti keeles juba 1965. aastal, ainult kuus aastat pärast raamatu esmatrükki. Ometi on pool sajandit küllalt pikk aeg, et tõlkepraktikad nihkuks ja uued normid ennast paika seaksid. Kahe eri tõlkija teosed erinevad juba ühe ajastugi raames piisavalt ja tõlke „õigsuse“ ja „headuse“ üle otsustagu viimaks lugejad. Kuid originaaligagi kõrvutamata võib nentida, et Piret Saluri tõlge on kirjutatud väga heas, voolavas ja kaunis eesti keeles. Selle lugemine on rahustav kogemus.