Selgitati välja 25 kauneimat raamatut
1956. aastal alguse saanud, kuid vahepeal soikunud ja 1998. aastal taaselustatud tava tõsta esile 25 trükitehniliselt ja kunstiliselt kõige tugevamat raamatut ei püüa asetada raamatuid paremusjärjestusse, vaid kõik veerandsada teost ning viis lasteraamatut on võrdselt eeskujulikult kaunid. Võitnud trükised osalevad maailma kauneimate raamatute võistlusel Leipzigis, samuti eksponeeritakse valikut välismaistel raamatumessidel ning Eesti Rahvusraamatukogu koostab aasta kauneimatest raamatutest ka rändnäituse.
2010. aasta kauneimate raamatute seas on nii aime- kui ilukirjandust. Kokku esitas 60 kirjastajat auhindamisele 142 raamatut. Raamatuid oli vähem kui eelmistel aastatel, nende seas oli – ja žürii tõstis ka esile – suhteliselt palju luuleraamatuid.
Auhinnažürii esimehele Tiit Hennostele tegid suurimat rõõmu radikaalsed, eksperimenteerivad, fantaasialennuga üllatavad kujundused. Samas tunnistas ta, et nõnda julgeid kujundusi nagu liivapaberist kaanega Helena Läksi debüütluulekogu “Helena Läks” (kujundaja Valter Jakovski) või raamatuselja sisemuse väljapööramine Mats Traadi luuleteoses “Tule rüütamine” (kujundaja Jüri Kaarma) oli vaid üksikuid.
Hennoste ütles veel, et “tipptegijad esinevad endiselt omal viisil ja nende tase ei ole langenud. Kurvaks tegi see, et uut ja radikaalset põlvkonda ei paistnud.” Samas, lisas ta, on meeldivalt palju “head kujundamise klassikat, milles erinevad kujunduselemendid harmooniliselt ja elegantselt tervikuks kokku pandud. Selle juurde kuulub täpne värvi, kirja, suuruse ja paberi valik. Ja tööd, milles mõjuv lahendus saadud minimaalsete vahenditega. See annab tunde, et põhi on tugev.”
Mitme kujundatud raamatuga said kaunimate hulka valitud kujundajate Andres Tali, Tiit Jürna, Andres Rõhu, Jüri Kaarma ja Angelika Schneideri tööd. Ilusaima raamatusarjana tõsteti esile Jüri Jegorovi kujundatud ja kirjastuse Tänapäev välja antavat sarja “Punane raamat”.
Näitus kauneimatest raamatutest jääb Rahvusraamatukogus avatuks kuni 26. veebruarini.
