Tagasihoidliku ilmega raamat on huvilistele tõeline maiuspala – vanamoeline keelekasutus nõuab pisut harjumist, ent sisu ei jää ajale millegi poolest jalgu. Või siiski, leidub üksikuid näpunäiteid, millesse tänapäeval leebe huumoriga suhtuma peaks.

Toiduretsepte leidub igale maitsele, üllatvalt mitmekülgne valik kutsub katsetama! Õnneks on raamatule lisatud toonaste kaalude ja mõõtude seletus – muidu eksiks kortlite, naelade, toopide ning loodide sekka ära küll. Ületarbimise ajastul on igati asjakohane lugeda nõuandeid, kuidas toitude valmistamisel k õ i k ära kasutada ning võimalikult vähe jäätmeid tekitada. Igati öko teos, seega. Minu lemmik on raamatu lõpuosas asuv “Peranaiste juht”, kus tarka nõu pea igaks elujuhtumiks – külma saanud kartulite päästmisest kuni plekkide ärakaotamise ning koduse veinivalmistamiseni. Meie Fairydest ning Cillit Bangidest tiinel ajal tundub kohvipaksuga klaaside puhastamine paras nali, ent maal suvilas võib neid arhailisi nõuandeid teinekord tarviski minna. Väärt raamat nii ajaloodokumendi kui praktilise kokaraamatuna!