Murede puntrassuperstaari Mariah Carey uuest plaadist kirjutades ei saa ilma, et ei trükiks siia tähti: The Neptunes. The Neptunes on vorpinud Careyle kaks lugu. Ühes teeb kaasa Snoop, teises Nelly ja need mõlemad on nii head, et tuleb tõesti kaaluda mõru  pilli nimega “Mariah Carey lauluhääl ja tema megakujutis” alla neelamist. Aga… aga siia tuleb kirjutada ka tähed: Jermaine Dupri. Superprodutsent, kellel on sulli kordades rohkem kui respekti ja feimi, ja sinna korduvalt katsetatud ja ära proovitud, läbi nämmutatud alale tirib ta oma meisterdistega (neid on siin kõige rohkem) ka Mariah emantsipatsiooni-teose. Mitte, et oleks oodanud… 4

Will Smith “Lost And Found” (Interscope)

Kas keegi, üleüldse, veel mäletab, et pool Will Smithist peab pop-räppar eluviise? Õnneks väga mitte ja nii on Will Smith kuidagi märkamatult toredaks, isegi teretulnuks tegelaskujuks muutunud. Rõngas sabaga, naljaarmastav pereinimene, keda tõesti toetaks Ameerika presidendiks. Peace.

Aga on kevad 2005 ja kahjuks meenutab Will Smith meile, et on poole kohaga ka MC. Ja see on post, kus tema inimlik toredus, soojus, koguperekesksus ja meeldiv muie on miinuseks. Provokatsioonivabad ja mõõdetult sündsad riimid on pea sama tüütud kui lõputud tekstivirnad relvadest, autorehvidest ja hooradest gläm-gängsterite repertuaaris.

Muusikaliselt pole Big Willie tänavune pop-räpp siiski kogum bloody obvious (räpp-)kaverid. Palgatud produtsendid väänavad funk-masinat täitsa huvitavalt ja moodsa crunki poole (Kwame, vana sõber Jazzy Jeff, Co P), aga peomeeleolu rikub tandem Freshmen. Valdava osa muusikast plaadile mõtlesid välja nemad ning neist rütmidest ja viisijuppidest kõmiseb vaid roiutav Timbalandi kopeerimine. Kohati nii jultunud, et võib tõesti päris Timbaga segi ajada. 4

Beanie Seagel “The B. Coming” (Roc-A-Fella)

Kui Will Smithi plaadil laiutavad Timbalandi jäljendajad, siis kaas-philadelhialase räppar Beanie Seageli teosel on koos ridamisi Kanye Westi järele aimajaid. Seda sama saundi, millega Kanye endale Roc-A-Fella bossile Jay-Zle produtseerides nime tegi – vanade soulilaulude ja -harmooniate katked kompresseerivas kiirendusmasinas. Üks naljahammas  - või -hambad – nimega Da Neckbones on kanye-westilikuks hip-hopi mütsu saanud moondades Bon Jovi igihaljast hitti “Wanted Dead or Alive”. Miks mitte! Ja - oooh-jaah - trükime: ühe loo on teinud The Neptunes ja seal teeb kaasa Snoop Dogg. 5

Tweet “It’s Me Again” (Goldmind/Atlantic)

“Turn Da Lights Off”. Tweeti teise albumi esimene singel. Krõbisev saund, viuguvad vanad viiulid, klaverietüüdid. Missy teeb aeg-ajalt “Uu!”. Hüplemaajav refrään. Väga hea. Üks paremaid tänavu, kindel see, kuid ülejäänud “It’s Me Again” on parimatel hetkedel Tweeti debüüdi parimate hetkede hõre vari. Tema lauluhääl, tema meloodiaid, mida nüüd tweetilikeks võib nimetada, on ainulaadsed, aga ehk liiga palju õrna flööti ja latino-hõnguga kitarri.
6