Sinihabeme seitse verist saladust
Béla Bartóki ühevaatuselise ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" (1911) kontsertettekanne 23. oktoobril "Estonia" teatris.
Etendusega tähistas Ungari suursaatkond riigi rahvuspüha, millega meenutati 50 aasta möödumist 1956. aasta revolutsiooni algusest.
Béla Bartók (1881-1945) on Ungari kuulsaim ja maailmas tuntuim-mängituim XX sajandi helilooja. Tema kahe laulva tegelasega kammerooper on üks kuulsamaid omas žanris ja Eestis Vanemuise laval etendunud 1991, peaosas (Sinihabe) Taisto Noor. Seda üsna verist lugu, mille lõpus avanev seitsmes lossiuks juhatab Sinihabeme riigi igavesse öhe, ei tahaks küll kuidagi sümboolseks kuulutada Ungari rahvuspüha tähistamisel, kuid 1956. aasta kontekstis leiab nii mõndagi ühist. Möödunud Ungari vabariigi rahvuspüha tähistamisel Eestis ei arva ma küll hoopiski, et see kõik oli kõige olulisem. Olulisemaks kui sündmuse poliitilist, diplomaatilist ja hõimlis-sõbralikku tausta pean ma etenduse kõrgkultuurilist märki meil ja siin ja praegu.
Ooper "Hertsog Sinihabeme loss" on väga komplitseeritud teos ooperižanris. Vanemuise lavastuses peaosa täitnud Taisto Noor on tunnistanud, et ta ei saanud lõpuni teosega sina peale, ja ega ooperi lavaedugi just hiilgav polnud. Ma ei tea, kes tuli mõttele ja kes võttis riski esitada Eestis kontsertvormis Bartéki ooper just koostöös Pärnu Linnaorkestriga, kuid selgus, et risk oli vägagi kaalutletud ning isegi mulle, kes ma tunnen PLOd nii seest kui väljast, jahmatavalt positiivne üllatus.
Veelgi positiivsemalt üllatav oli teadmine Ungari-Eesti ooperitandemi operatiivsest suutlikkusest - teos toodi välja nelja (!!!) prooviga. Millises ooperiteatris me võiksime sellisest ettevalmistusest juttu teha? Selgituseks olgu öeldud, et Ungari poolt esindas lavastaja-dirigent György Selmeczi ja lauljad - sopran Andrea Melath (Judit) ning bass Istvan Kovacs (hertsog Sinihabe).
Lavastaja-dirigent, kes eelkõige peab ennast hoopis heliloojaks, ning lauljad kuuluvad Ungari tippmuusikute hulka nii annotatsioonide kui esituse kvaliteedi tasemelt. Nendega absoluutses tasemepartnerluses esines aga meie väikelinna sümfooniaorkester, milles näen äärmiselt tähtsat muusikakultuurisündmust Eesti riigis. Ooperikogemus ei ole Pärnu Linnaorkestrile sugugi uudne ega ebameeldiv kõrvaltegevus.
Minule kangastub nüüd üks kena DVD topeltalbum, kus Pärnu Linnaorkestriga salvestatud kaks kammerooperit: esiteks Francis Poulenci "Inimhääl" ja teiseks Béla Bartóki "Hertsog Sinihabeme loss". Teostama peaks selle kindlasti Pärnu Kontserdimajas, kus on ka eesti parim ooperiakustika. Andke hoogu - uuest aastast alustav Pärnu Filharmoonia!
