Static-X “Cannibal Killers Live”

Enda väljamõeldud žanri kunn pole raske olla. Static-X siiski pingutab.

Static-X

“Cannibal Killers Live”

(Reprise)

Ma ei tea, mis on Static-X-i juures see, mis muudab nad muudest USA poolkujuteldavate hardcore-juurtega nu- ja industrial-metal-bändidest tähelepanuväärsemaks. Täiesti võimalik, et selleks on laulja-kitarrist-programmeerija Wayne Static oma memeetiliselt surematu firmasoengu ja muidu plahvatusohtliku olekuga. Tänavune kontsert-videokonserv, mille on muide produtseerinud toosama okassea fassongiga multifunk-mees, rõhutab püüdlikult, et ise ennast “kuridisko kuningateks” krooninud bänd on endiselt elujõus, see tähendab – kontserdil söödavam kui plaadil. Dünaamiline videopilt panoraamib ja vehkleb sama energiliselt kui peenhäälestatud power-kvartett Static-Campos-Fukuda-Oshiro; toores lavaline machismo pühib meelest asjaolu, et pärast 1999. aasta albumit “Wisconsin Death Trip” pole Static-X õigupoolest midagi tõeliselt säravat üllitanudki. Viimast tuletab aga seda valusamini meelde DVD-le lisaks kuhjatud valimik bändi videoloomingust läbi aegade, millesse süvenemine pole muidugi kohustuslik.

Kontsertsalvestise heliribaga boonus-CD järgi saab aga otstarbekohasema peomuusika puudumisel isegi tantsida.

6