Sten Saluveer kahtleb: “Vana poiss”
Rabades hoogsa vägivalla ja Josh Brolini samavõrd rammuka peaosaga, jääb selles vajaka 2003. aastal originaalile maailmakuulsuse toonud peenekoelisest stsenaariumist ning detailirohkusest. Karmima märuli austajale on elamus garanteeritud, tõsisem vaataja saab kargema kogemuse kinoajalugu teinud Park Chan Wooki meistriteosest.
Spike Lee läheneb algmaterjalile rämedalt nii tekstis kui pildis, lastes (anti)kangelasel tunni ja 40 minuti jooksul end jahmatamapaneva tõeni sõna otseses mõttes maffia- ning pätihordide lihast ja luust läbi raiuda. Brolini muutus madalalaubalisest paksmaost kättemaksuingliks on filmi tugevaim roll, ülejäänud ansambel – Elisabeth Olseni, Samuel L. Jacksoni ning Sharlto Copley kehastatud karakterid – jääb stereotüüpseks. On näha, et Lee proovib sisse tuua klassiühiskonna ja meediamanipulatsiooni kriitikat; mürarikas ja pastelne kaameratöö joonistab välja äärelinna realismi. Armastuse, vägivalla ja kättemaksu ühisosaga jalust rabanud katarsist ei saabu nagu Park Chan Wooki algversioonis, kõik laheneb suurema levi huvides pehmelt ning Ameerika tsensorit teenides, pannes küsima – miks üldse remake?
Tallinn – CC Plaza, Solaris
