“Mobla”
Tõlkinud Karin Suursalu.
Pegasus, 2008. 404 lk.
Stephen Kingi mõne aasta eest
antud lubadus kirjutamine lõpetada oli nagu Meie Mehe
hüvastijätutuur – uusi romaane on ilmunud lausa ridamisi. Muus
osas on võrdlus aga kohatu, sest kuigi “Mobla” pole Kingi
parim saavutus, on lugejal, kes verise kaanega teose kätte söandab
võtta, seda kole raske uuesti lauale panna. Teadagi, pinget kruvida ja
alateadlikes hirmudes urgitseda King oskab.
“Mobla” on
tükk maad verisem ja halastamatum kui nii mõnigi
õuduskuninga eelmine romaan, kuid enesekorduse karisid suudab ta siiski
enam-vähem vältida. Ehkki, jah, uut pole siin Kingi varasemate teoste
taustal suurt midagi. On abstraktne üleloomulik kurjus ja sangar, kes koos
kaaslastega sellele lihtsa inimese arsenali abil vastu astub. Vormilt ongi tegu
omamoodi rüütliromaaniga – suurema osa loost rändab
peategelane koos kaaslastega kindla eesmärgi suunas. Kui pigistada silm
kinni selle ees, et sama sisu kandis seitsmeosaline mammutsari “Tume
torn”, ja teine selle ees, et enam-vähem sarnast vastasseisu
sisaldavad “The Stand”, “The Tommyknockers”,
“Dreamcatcher” ja hulk teisi Kingi raamatuid, siis pole
“Moblale” oma žanris eriti midagi ette heita. Pealegi maalib see
romaan ilmeka pildi tehnoloogia üha maagilisemaks muutuvast olemusest
– usk varjatud võimetesse ja omadustesse, mida King omistab
mobiiltelefonile, on arvutite puhul Hollywoodi toodangu läbi juba ammu
religiooni mõõtmed võtnud.