“Mobla”

Tõlkinud Karin Suursalu. ­Pegasus, 2008. 404 lk.


Stephen Kingi mõne aasta eest antud lubadus kirjutamine lõpetada oli nagu Meie Mehe hüvastijätutuur – uusi romaane on ilmunud lausa ridamisi. Muus osas on võrdlus aga kohatu, sest kuigi “Mobla” pole Kingi parim saavutus, on lugejal, kes verise kaanega teose kätte söandab võtta, seda kole raske uuesti lauale panna. Teadagi, pinget kruvida ja alateadlikes hirmudes urgitseda King oskab.


“Mobla” on tükk maad verisem ja halastamatum kui nii mõnigi õuduskuninga eelmine romaan, kuid enesekorduse karisid suudab ta siiski enam-vähem vältida. Ehkki, jah, uut pole siin Kingi varasemate teoste taustal suurt midagi. On abstraktne üleloomulik kurjus ja sangar, kes koos kaaslastega sellele lihtsa inimese arsenali abil vastu astub. Vormilt ongi tegu omamoodi rüütliromaaniga – suurema osa loost rändab peategelane koos kaaslastega kindla eesmärgi suunas. Kui pigistada silm kinni selle ees, et sama sisu kandis seitsmeosaline mammutsari “Tume torn”, ja teine selle ees, et enam-vähem sarnast vastasseisu sisaldavad “The Stand”, “The Tommyknockers”, “Dreamcatcher” ja hulk teisi Kingi raamatuid, siis pole “Moblale” oma žanris eriti midagi ette heita. Pealegi maalib see romaan ilmeka pildi tehnoloogia üha maagilisemaks muutuvast olemusest – usk varjatud võimetesse ja omadustesse, mida King omistab mobiiltelefonile, on arvutite puhul Hollywoodi toodangu läbi juba ammu religiooni mõõtmed võtnud.