Esimene mälestus Paidega on kohe selline, kuidas minu ja isa venna pere Tallinnast väikebussiga ­öösel Paidesse tulime, Armeenia-reisilt koju jõudes, aastal 1996. 15 kilomeetrit enne kodu sai kütus otsa ja Anna tanklani oli kilomeeter. Isa, onu ja minu kolm vanemat venda, kes moodustasid kohapeal judo meeskonna „Karvased lihased“, lükkasid bussi väga kiiresti tanklasse. Kell oli kaks öösel ja tanklad läksid sellistes kohtades omal ajal juba õhtul kümnest levist välja, kuid valvur oli alati tanklas ja meie õnneks oli see kaunite siniste silmadega naisterahvas.