Mälupilt TPI aula laval esinevast Sven Grünbergi progeroki ansamblist Mess ei unune: klahvpillide taga pikkade valgete juustega noor mees, ekstaatiline ansambel, voogav muusika, laval vulisemas-kõrisemas Kaarel Kurismaa veidrad, kosmilise välimusega kineetilised objektid. Nagu ­polnukski 1970. aastate keskpaik Nõukogude Liidus, okupeeritud Eestis, vaid mõni rock-festival Londonis või New Yorgis.

Kuid loominguliste mõtete ja ka puhtalt geograafiliste ­mastaapide järgi vallutas Grünberg toona tervelt ühe kuuendiku planeedist Maa. 1979. aastal kuulsate vene ulmekirjanike, vendade ­Arkadi ja Boriss Strugatski romaani järgi tehtud Tallinnfilmi film „Hukkunud Alpinisti“ hotell“ (režissöör Grigori Kromanov) kogus 1980. aastaks ligi kakskümmend miljonit vaatajat ja sai kultusfilmiks eeskätt tänu Sven Grünbergi kirjutatud elektroonilisele muusikale. Filmist pärit palad „Ball“ ja „Nimetu“ haaravad oma sügavusega tänaseni. Sellele menule järgnes NSV Liidu esimene elektronmuusika autoriplaat „Hingus“ (1981).