See oli juba mitmed head aastad tagasi, kui üks äärelinna eramu aias liha grillinud seltskond kutsus heast tahtest kampa aia ääres konutanud noore ja kaunis räpaka pudelikorjaja. Mingil hetkel, kui oli seltskonna ja olukorraga harjunud, võttis võõras kitarri, sõrmitses seda ja laulis: "??? ????? ??????? ???? ????? ???????…" Imeline viis, imelised sõnad… Mõjus, ühesõnaga.

See polnud muidugi noore pudelikorjaja enda lugu, vaid, nagu mõned meist teadsid, kuulsa Akvariumi looming. Teadjamad meist mäletasid seda lugu popist noortefilmist "ASSA". Teised, kes ei teadnud, tõenäoliselt läksid järgmisel päeval poodi ja ostsid endale plaadi selle palaga. Jah, kurat teab, miks, aga millegipärast on väga paljudel eestlastel kodus Akvariumi plaat.

Kui ma Grebenštšikovi telefonitsi taban, on ta just startimas Kasahstani poole. Tal on kiire, ta on väsinud, isegi tüdinud olemisega, mistõttu, tundub, ei viitsi ta kellegi Eesti ajakirjanikuga liiga põhjalikult rääkida. Aga toru ära kah ei viska.

Viimast plaati tegi Akvarium rohkem kui kaks ja pool aastat. Seda seepärast, et ei soovinud teha ootuspäraseid plaate. Tahtsite eksperimenteerida. Ons uus plaat selline, mida plaanisid?

No-jah.

Milleks Akvariumile uuendused, milleks teie vanuses (Grebenštšikov on 50+) riskida? Publik tahab ja loodab ju ikka vana head Akvariumi?

No kuulge, mul endal pole huvitav teha seda, mida publik ootab.

Kuidas publik on uue plaadi materjali vastu võtnud?

Ei no, kõik on olnud normaalne. Neil kontsertidel, kus me oleme uue plaadi materjali esitanud, on publik seda hea meelega kuulanud.

Te olete oma karjääri jooksul rohkelt käinud kõikvõimalikel tuuridel. On selles ikka veel midagi meeldivat või on see pelgalt kohustus?

Muide, mul ei ole selles osas mingeid kohustusi. Teeme seda, sest meeldib. Igal tuuril on midagi natuke teisiti. Igal kontserdil on midagi sellist, mida varem pole olnud.

Kas publik, kes kuulab teid Kasahstanis, Tallinnas või Moskvas ja Peterburis, on erinev – või saavad nad teie loomingust ühtemoodi aru?

Muidugi on nad veidi erinevad. Umbes nii nagu on olemas erinevad lilled. On roosid ja on maikellukesed.

Viis aastat pole te Eestis käinud…

…muide, Lätis ja Leedus oleme igal aastal kontserti andnud. Ma ei teagi, miks Tallinn pole meid suutnud kutsuda. Igal aastal oleme soovinud tulla ka Tallinna, aga ikka on mingi jama seganud.

Muide, kuidas Venemaal ka praegu elu on?

Vaikne ja rahulik.

Tõesti?

Jah.

Ma loen sageli uudiseid, et peaaegu ülepäeva tapetakse Moskvas või Peterburis mõni tumedanahaline. Rahulik küll ei tundu.

Nii see on.

Kust see tuleb, et viimasel ajal sellised tapmised toimuvad?

See on Vene natsionalismi üks avaldumise vorme. See on alati olemas olnud, aga nüüd on hakatud siis…

Miks just nüüd?

Raske öelda. Ei tea. Ilmselt pole paljud inimesed toimunuga rahul. Nad pole rahul perestroikajärgse elukorraldusega, neil on tunne, et on saanud petta, jne.

No vaevalt, et noored inimesed, kes neist tapmisuudistest põhiliselt läbi jooksevad, nii analüüsivad ja arutlevad.

Eks mingi tunnete tasemel tegevus. Kui leidub hulk rahuolematuid, on neid üsna kerge panna tegema mida iganes. Sellised on lihtsalt mõjutatavad. See nähtus oli olemas ka 90ndatel. Nüüd lihtsalt on hakatud neist rohkem rääkima ja nemad on hakanud rohkem tapma.

Kas Akvarium on osake show-bisnisest või on see midagi eraldiseisvat, kõrgemat, tähtsamat jne?

Päris kindlasti ei ole see show-bisnis. See, mida me teeme, on meie praktika õpetada inimesi, valgustada neid. See on meie meetod teha maailma paremaks.

Viimasel plaadil on Akvariumi saundis palju elektroonikat, kohati nagu tehno. Jääb tunne nagu tahaksite sekkuda popiellu, tahaksite nooremat publikut.

Sel plaadil on see, mida me tahtsime teha. See, mis meile meeldib. Noored on meid niigi alati kuulanud.

Tallinnas esitate kogu uue plaadi materjali?

Ei, mitte kõike. Tulevad lood uuelt plaadilt ja vanad tuttavad varasemast ajast.

Kas ka elektroonilised lood?

Elektroonilist osa ei esita, sest minu arvates pole seda laval nii huvitav esitada.