(:) Täismats ehk salaekreiidi alatu raamat

Paavo Matsini „Must päike“ - tore on lugeda midagi tädikirjandusest erinevat, julged teemad, haige vorm, ilmselge ja jultunud pahatahtlikkus.

Eks ta ole, inimene kirjutab raamatu Kreutzwaldist? Esimesel pilgul tundub nõme, sest mida head võib kirjutada selle tohletanud lauluisa kohta. Kellele ja milleks? Loodetavasti kirjutab hr Matsin oma järgmise romaani Kadastiku elust – seal oleks glamuuri, seksi, vägivalda, võõrriikide nii-öelda teenistusi, see on romaan, mida ihaldab hing. Aga Kreutzwald on täielik mõttetus.

Ent esimene mulje on petlik, romaan võtab õige ruttu hoo üles, veel enne kahekümnendat lehekülge käib täielik tulevärk – loomastunud joomarid, narkouimas toonekured, pool- või täispaljad tibid piitsutavad üksteist maarahva meeleheaks, naeruvääristatakse homoseksualismi Urvaste poeedi Heibergi isikus ja vajutatakse ­pedaali kuuel erineval moel.