Rahvakirjanik on see, kes kirjutab oma rahvale. Rahvas loeb rahvakirjaniku raamatuid ja tunneb ennast seal ära. Sellepärast peab rahvakirjanik olema ka ise osakene oma rahvast, ja just selle lihtsamast osast. Rahvakirjanik peab olema tark, aga mitte üleharitud, mitte liiga keeruline ega ka mitte lihtne, peab tundma nii kirjatööd ja vaimuelu kui elu ennast selle kõige lihtsamates ja levinumates, miks mitte ka algsemates vormides. Aga ta peab kultuuri kõrgeks pidama ja selle nimel elama.

Mida aeg edasi, seda enam hakkab mulle tunduma, et kirjanik Tarmo Teder on kasvamas rahvakirjanikuks.