Enne Murru vanglasse jõudmist olin tuttavatelt juba üht-teist kuulnud: et teatritudengid mängivad vangivalvureid ja et publikut kantseldatakse nagu vange. Aga kui vangla väravate taga seisvasse publiku bussi astun ja seal üks pruunis teesärgis valvur mind jäise läbistava pilguga seirab ning seejärel järsult keelab kõigil edasise omavahelise vestluse, on see paratamatult ebameeldiv.

Arvatavasti ei häirinud selline jahe tervitus 25 aastat tagasi Murrus kinni istunud vangi, kes Kinoteatri lavastuse tarbeks intervjuu andis ja ka etendusele tuli. Tema jaganud teatraliseeritud ekskursiooni käigus „valvurite“ keeldu eirates korduvalt kaaslannaga isiklikke mälestusi, mida etenduse käigus väisatud räämas vanglaruumid temas äratasid.

Lisaks mõnele endisele vangile on Kinoteater lavastust ette valmistades intervjueerinud ka valvureid ja vangla kirjandusõpetajat Mare Riimetsa, kes esietenduse järel publikule ootamatult südamliku kõne olla pidanud.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel