Reisiraamatutega on tihti see kurbloolus, et nende „parim enne“ saab häbematult ruttu otsa. See, mis viis aastat tagasi rännates ühe või teise paiga kohta kirja pandi ja tol hetkel oluline tundus, on täna tühine või ei oma enam vähimatki tähendust. Eesti Keele Sihtasutus on mu meelest välja andnud peaaegu et ideaalse reisiraamatu. Ideaalne reisiraamat nimelt ei ole ainult reisi raamat. Aga sellest aimub maailma, milles reisitakse, nähtub kirjutaja uudishimu ja kirge seda maailma mõtestada. Ja kirjapandu on tähendusrikas ka 80 aastat hiljem. Olavi Paavolainen reisis 1937. aastal Soomest Lõuna-Ameerikasse.