Laura Põllu väljapanekul on õnnestunud luua – või kuraator Peeter Talvistu järgi, lavastada – läbi mitme saali arenev kõikehõlmav keskkond, mis on mõjuv nii esteetiliselt kui kontseptuaalselt. Näituse läbimine on eriline kogemus – vaataja siseneb reaalsusesse, mille kunstnik on loonud eri meeli kõnetavate meediumide sünteesi, isikupärase visuaalse maailma ning selles hargnevate lugude ja sümbolite abil.

Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ja Tartu ülikoolis maali õppinud ning rahvusvaheliselt tegusa Laura Põllu lähenemine ületab eri kunstiliikide piire. Selle ilmekaks väljenduseks on ka kõnealune näitus, mis toimib totaalse kunstiteosena. Ja seda vaatamata asjaolule, et tegemist on osalt retrospektiiviga, mis ühendab Põllu vana ja uut loomingut. Vanu teoseid on siin kaasatud täiendatud kujul ning liidetud uutega nii, et moodustub tervik. Näituse tõukepunktiks on kunstniku kogemused ja tõlgendused eri paikadest. Suuresti kunstiresidentuuris Jaapanis kogutud muljed kohalikust materiaalsest kultuurist, interjööridest ja loodusest on põimitud ka Austria – Põld on elanud ja tegutsenud Viinis – ja Eesti temaatikaga.