“Teie planeet hävitatakse. Kena päeva!
Ühel VÄGA halval päeval ärgates näeb Arthur Dent (Martin Freeman) oma aia taga mehi, kes tahavad lammutada tema maja, mis jääb ette uuele kiirteele.
Mis on tegelikult tühiasi nagu selgub mõni tund hiljem, kui taevasse ilmuvad vogonite kosmoselaevad. Uskuge, te ei tahaks selle tulnukate rassiga kohtuda! Mitte keegi ei taha, kel veidigi mõistust peas.
Mõned baaris õlut rüüpavad inimesed tõmbavad paberkotid pähe, kui kuulevad üle kogu planeedi kõmisevat vogonite peamehe häält: “Teie planeet hävitatakse, sest see jääb ette uuele hüperkosmilisele teele. Kena päeva!”
Paberkottidest pole mõistagi mingit kasu, kuid Arthur Dent pääseb tänu sellele, kuna tema sõber Ford Prefect (Mos Def) osutub meheks hoopis teisest galaktikast, kes oskab nad hääletada ühele kosmoselaevale.
Nii algab komöödia, milles on Douglas Adamsi viiest raamatust koosnevat pöidlaküüdi-sarja kohati liiga vabalt tõlgendatud. Filmi loomisega oli seotud ka autor ise, kuni neli aastat tagasi põhjustas südameatakk tollal vaid 49aastase Adamsi ootamatu surma.
Mulle kui raamatusarja fännile mõjusid tõrjuvalt Galaktika kahepealise ja topeltedeva presidendi Zaphod Beeblebroxi (Sam Rockwell) pealaele kinnitatud sidrunipress ja paar teist nõmenalja, mis olid filmi topitud raamatute väliselt. Ja see, et depressiivse loomuga robot Marvin (kelle kostüümi kõnnitab ülilühike näitleja Warwick Davis ning häält teeb Alan Rickman) pole mitte pikk ja kõhn vaid näeb välja nagu lumememme ja michelini-mehikese ristsugutis.
Ehk tuleb sarnaste labasuste põhjust otsida sellest, et varem tonnide kaupa muusikavideoid vändanud režissöör Garth Jenningsi jaoks on tegemist tema esimese täispika filmiga?
Ent nii mõndagi on nauditavat: kasvõi ebatõenäosuse jõul ootamatult materialiseerunud petuuniapoti ja vaala mõtted lühikesel ajal tekkimisest kuni maapinnale puruks kukkumiseni.
Suurepärased kõrvalrollid teevad Bill Nighy eritellimuste järgi planeete disainiva Slartibartfastina, kelle hobiks on fjordide nikerdamine, ning John Malkovich kui “põhi-paha” Humma Kavula, kelle büst sibab ülikiiresti pisikestel metalljalgadel.
Kokkuvõtteks: minge ja vaadake, ilma paanikata! Korraks võib ju kõrvad-silmad sulgeda, kui ekraanile ilmub luuletusi deklameeriv vogon (elektroonilise “Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas” andmeil on vogonite luule halvemuselt kolmas kogu universumis).
