Toidublogi: Andres Dvinjaninov
(Suve)Teater
Sel suvel rõõmustab tegijate rohkus, aga veel enam väga heade lugude ja lavastuste sünd, mis viib mõtte paratamatult uue teatriauhinna – vabaõhulavastuse auhinna loomisele. Äsja nähtud “Iha jalakate all” oli vähemalt ühe nominatsioonivariandiga mõttes. Kuid igas linnas, alevis ja külas võiks ikkagi olla ka päris oma suveetendus, oma lugu, oma inimestega ja oma rõõmuks.
Koht
Eesti. Hämmastusega näen läbi uue prisma vanu, justkui enesestmõistetavaid läbielatud linnu ja kohti, mis lummavad täiesti uuel moel – sel suvel Haapsalu, Pärnu, Palamuse, Kurgja, Värska, Tartu. Või avastamata Alam-Pedja ja Selli rabarada ja mitmed teised looduse kingitused nii maal kui veel. Üleskutseks siis “Kui oled käinud Nuustakul, ei pea tegelikult kohe Pariisi minema, võib Nuustakul ja mujalgi me maal (ja veel) veelgi käia”.
Kino
Pärnu filmifestival. Lihtsalt suurepärane võimalus näha suurepäraseid dokumentaalmänge oma kodus. Aitüma, ERR ja Mark Soosaar!
Söök
Olemata originaalne, peab tunnistama, et F-hoone on oma gurmaan-arhitektuurses ühenduses erakordne. Berliinselt gut. Elamus. Korduv. Eriti enne või pärast Mööbeldajas (Telliskivis asuv vanakraamipood) mööbeldamist.
Mure
Millal küll lükatakse merre kõik, kõik arhitektuursed ebaseaduslikkused ja ülbused, omakasu ja Kavalad Antsud, millal kõduneb seaduseväänamise kaasik, millal on Põrgupõhjal Jürkadel taevalikult hea elada? Millal?
Rõõm
Rõõm on, et suudad tegelikult rõõmustada tegelikult täiesti võõraste kaasmaalaste saatusekäänakutest välja-ja kojutuleku üle.