Liisi Eesmaa on moekunstnik. Sel reedel, 22. mail esitleb Liisi Erinevate Tubade Klubis oma 2015. aasta kevad-suvist kollektsiooni “Hüperborea”. Kollektsiooni keskmes on kodumaine troopika, maagiline loodus ja müütiline Hüperborea saar. Etenduse tarbeks valmivad Liisi Eesmaa ja arhitekt Sille Pihlaku koostööna unikaalsed peakatted – ulmelised nokad ja kübarad, mis on inspireeritud kiili tiibadest. Moeetendus toob lavale ka 3D-prinditud moeaksessuaarid.

Nõelad

Erialane needus. Ma leian neid igalt poolt. Olen nagu magnetkere, mis nõelu enda poole tõmbab, või voodoo-nukk, kelle sisse nähtamatu käsi neid asetab. Hommikuti ärgates leian nõelad padjalt ja juustest, päeval kampsuni seest, õhtul taskust ja kassi toidukausist. Aga nõelad mind (ega kassi) ei torgi.

Ärtu emand

Minu trumpkaart tagataskus. Armastus on kindlasti vapp, mida elus kanda.

Kimono

Moekunstnikuna peaks ma nimetama ka ühe kehakatte ja selleks on kimono. Jumalate rüü, loodud puhkamiseks, pidudeks ja mõnulemiseks. Käib kergelt selga ja kiirelt ära. Sada protsenti täiuslik ese!

Kirg

Koostisosa, mis sobib kõigega kokku. Kirg elamiseks, kirg avastamiseks, kirg loomiseks, kirg armastamiseks.

Unenäod

Täna hommikul nägin unes armeed, mis koosnes rütmiliselt võnkuvatest tolmuimejatest, lähemal vaatamisel selgus, et need on hoopis kassid, kes keerutavad saba, aga neil on tolmuimeja kere. Sisemine koristuspäev?

Lõks

Enese seatud lõksud on kõige valusamad ja kõige magusamad. Kui endale lõkse ei seaks, siis ei viitsikski vist mitte midagi teha ja paljud positiivsed adrenaliinipursked jääksid ära.

Hüperborea

Minu uusima kollektsiooni nimi ja müüt jumalate paradiisisaarest, kus valitses igavene kevad ning elati koos muusadega lõputus õndsuses. Valdur Mikita teoretiseeris, et see saar võis asuda Baltimaade koordinaatidel ja ma olen selles täiesti veendunud.