Ansamblil ilmus just esimene plaadike – 10tolline singel “Külastus”, mida esitletakse gastrolliga kodumaal: 1. juunil Tartu klubis Kink Konk, 2. juunil Tallinnas EKKMis. Ühtlasi tuleb bänd lavale 7. juulil Killingi Nõmmel festivalil Schilling.

The Soft Moon
Ruttavad bassid. Hüpnootilised rütmid. Kõledad hääled. TSM on Oaklandist pärit Luis Vasquezi sooloprojekt, mis mind kohe esimesest taktist jäädavalt enda embusesse haaras. Kohtusime möödunud reedel Londonis juba kolmandat korda ja ei oska ette kujutada kirglikumat randevuud muusikaga kui eelmisel sügisel New Yorgis Home Sweet Home madalas keldribaaris kogetu. Kujutlege hämarat rohelise valgusega tunnelit üksiku punase diskokuuliga laes, suitsuvine noolimas te keha, rütmid läbistamas südant. Kuulake! Lugusid “Dead Love” või “Repetition”, näiteks.

Näitus
“Aga mis näitustel käisid?” küsivad sõbrad, kui kuskilt reisilt tulen, ning tõden siis vahel, et eriti ei käinudki. Selle asemel käisin hoopis kunstigaleriisid meenutavates butiikides-poodides riideid vaatamas. Ei, mitte poodlemas, vaid just maailmakuulsate disainerite kollektsioone piilumas, sest kallid kaubamajad on justkui muuseumid, kus asju katsuda saab. Näiteks Dover Street Market Londonis, Colette Pariisis, Saks 5th Avenue NYs.

Valged ööd
Siin põhjamaal ei ole minu arvates kaunimat aega kui praegu. Kahju on magama minna ja hommikul ärgates on tunne, et miks ma küll varem ei ärganud. Mis võiks olla veel imelisem, kui olla sündinud aasta pikimal päeval?

Toit
Ma armastan toiduturge ning vikerkaarevärvides külluslikke väljapanekuid, kus kõht saab juba vaatamisest täis. Lokkavad letid hullutavad kõiki meeli – nuudlid, sushi, karri, falafel, paella, salat, kevadrullid, suverullid, puuviljad, smuutid, mahlad, saiad, koogid, pirukad. Omaette elamus on istuda räpasel tänavasillutisel, näiteks Londonis Brick Lane’il, vaadelda mööduvaid inimesi ja nautida plastkarbist auravat rooga.