Toidublogi: Rauno Thomas Moss
Ta on õppinud Tartu ülikoolis maalikunsti ja semiootikat ning täiendanud ennast Taani Rønshovedi Rahvaülikoolis kunstide alal. Moss õpib semiootika doktorantuuris ning töötab õppejõuna Tartu ülikoolis. Tema esimene isikunäitus toimus 1997. aastal, ta on esinenud oma töödega Soomes, Saksamaal ja Ungaris.
Rauno Thomas Mossi isikunäitus “Eesti ballaadid” on Tallinna Linnagaleriis avatud 23. detsembrini 2012.
“Tagasi Eestisse”
Sattusin tänu sõbra korraldatud ühiskülastusele Urmas Vadi “Tagasi Eestisse” esietendusele. Olen vahetule kogemusele toetudes nõus Põim Kama arvamisega, et lavastus eestlusest riskib jääda publikukaugeks. Siis kui mina noogutasin või pidin paaniliselt naeru tagasi hoidma, jäi muu saal kas nõutuks või hingas rahutult sisse-välja (õnneks mitte iga kord). Harva mõtlen mõnele näitetükile enam kui paar päeva, kuid selles tükis oli/on palju seoseid ja äratundmist ning intellektuaalset rõõmu.
Raamat
Näituseks “Eesti ballaadid” lugesin Matthias Johann Eiseni “Esivanemate ohverdamisi” ja Oskar Looritsa kogutud ja toimetatud materjale. Pean nentima, et kuigi nautisin materjali, tüdisin sellest sama kiirelt kui CSI vaatamisest. Hetkel loen raamatut “Õigeusu hingekarjased Eestimaal” ja Eenoki raamatuid (neid on kolm, hea, et ostsin ühe raamatu, milles kõik koos on, s.t kolm ühe hinnaga!).
Film
Mu viimane ootamatuim filmikogemus oli “Bel Ami” (2012). Pean nüüd rõhutama, et mäletan selle romaani varasemat ekraniseeringut NSVLi ajast. Olen natuke ironiseeriv Hollywoodi suhtes, kuid ma tõesti nautisin selle filmi näitlejatöid. Ilus ja fataalne.
Tartu ülikool
Ma tunnen, et olen kleepunud sellesse asutusse ja ma ei saa seda isegi oma CVst maha. Kummaline koht. Väga arvestuslik, silmakirjalik, tagarääkiv, vastandav ja julm (minu töökogemuse põhjal). Enamikust ma avalikkuses rääkida ei saa ega taha, ja sellest ka nii palju vaikselt kisavaid inimesi mu maalidel. Ma röögin, kuid tummalt. Mu maalid on protest.
