Topime nina Tartu taga­hoovide saladustesse

Raamat „Tartu tagahoovid“ näitab teed Emajõe Ateena kõdu- ja minevikulõhnaliste agulite tagahoovidesse, pesuköökidesse ja puukuuridesse. Nostalgiaretkel käis Priit Hõbemägi.

Kui hea lugeja on pärit Tartust või Tartus ülikoolis õppinud, siis on sealsete tagahoovide tähtsus talle seletamatagi selge. Kirjandushuviline on kindlasti kuulnud Oskar Lutsu teosest „Tagahoovis“ ja sealsest „Villa Hortensiast“. Kui aga ükski tuluke põlema ei hakanud, siis seda enam tasub tutvuda ainulaadse teosega „Tartu tagahoovid“.

Selle kaudu saame oma nina pista tänapäeva Tartu romantilistesse, tihti ka ajale tüünelt alla vanduvatesse tagahoovidesse, kuhu lugeja vist kutsumata ei satu. Raamatu autor Enriko Talvistu on kunstiajaloolane, publitsist ning ­koduloolane. Ta näitab Tartu tagahoove, mille sünniaeg oli sada aastat tagasi või veelgi varem, sellistena, nagu nad praeguseks säilinud on.