Torn põlenud linnas
Turus Logomo keskuses esietendus 14. aprillil kahe Euroopa Kultuuripealinna üks kahtlemata kõige kaalukam koostööprojekt, Saša Pepeljajevi lavastatud “Tantsiv torn”. Torni teraskonstruktsiooni täpset kaalu tuleks ilmselt arhitekt Pavel Pepeljajevi käest küsida, aga see pole ju lõpuks oluline. “Tantsiva torni” rahvusvaheline loomeseltskond on olulisem veel. Helilooja Ülo Krigul, kes sidus orgaaniliselt tervikuks meremeeste kõrtsi õhkkonda loovad akordioniviisid, rütmilise ja pulseeriva reivi-repertuaari, ooperi, hällilaulu ja kantrimuusika, puhus helid välja ka tornist endast. Riina Maidre loovust inspireeriva muusa ja ihaldatu rollis lasi oma häälel Kriguli tehnilise maastiku peal lennelda. Reet Ausi kostüümides Aurinkobaletti tantsijad ning Moskva Apparatus Theatre näitlejad ning AKHE trupp Peterburist panid torni värisema, visklema, armuma, hävitama ja elama. Kuidas inimkonna progressi lugu end Tallinnas, ehitushangete vaidluste tõttu valmimata jäänud Kultuurikatlas taeva poole sirutab, seda saab näha 8.–11. juunini.
Kondiauru peal tagasi
“Tantsiv torn” on digitaalsest faasist välja kasvanud, tagasi hammasrataste, torude ja väntade juurde jõudnud Pepeljajevil igal juhul küpsem ja terviklikum lavastus kui viimati Vanemuises tehtud “Haldjakuninganna”. Vaatajana oli siiski peaaegu võimatu oma tähelepanu fokuseerida torni eri tasanditel asetleidva tegevuse tähelepanelikuks jälgimiseks, sest nii oleks jäänud kõik muu, mis toimus korrus kõrgemal või allpool, tähelepanu alt välja – sestap soovitan oma sisemisele kaamerale targu makro asemel lainurk-objektiivi ette sättida ja lasta end siis prügisõdalaste, hiidlindude ja -kalade kosmogoonilisest tantsust kaasa haarata. Nagu jälgiks sipelgapesa või mesitaru – ja seda põnevama elamuse vaatleja saab, mida rohkem on tal eelteadmisi selle kohta, kuidas see uuritav ühiskond õigupoolest toimib.
Laste kaasavõtmist etendusele ei maksa peljata, suured kineetilised objektid pakkusid noorele Soome publikule põnevust ehk rohkemgi kui Pepeljajevi kunstnikukäekirjaga kursis olevale nõudlikumale vaatajale. (Kui füüsilise teatri juurde kuuluv “kineetiline objekt” arusaamatu tundub, siis tasub mõelda kollaste tõmblevate mehikeste peale Stockmanni sissekäigu katusel hullude päevade ajal. Või näiteks hoopis mõne renoveerimise ajaks karkassi ning kilesse mähitud ja hiiglaslikku kookonit meenutava maja peale.)
Mitte ainult Muumimaa
Multikultuurikeskusse Logomo, kuhu tantsitav torn püsti oli pandud, aga kuhu mahub ka veel üüratu näitusepind, kohvik, konverentsiruumid, kultuuripealinna meenepood jms, investeeris Turu linn 18 miljonit eurot, et see metseenlusega tegelevale noorele ärimehele kuuluv vana rongitehasehoone linna servas saaks Kultuuripealinna aastal ellu äratatud.
Nüüd laiutab enam kui 17 000 ruutmeetril isasid ja poegi tundideks haarav UEFA interaktiivne jalgpallinäitus; Turu traagilisest ajaloost – kolmandik linnast põles 1827 maha – inspiratsiooni saanud ja Heureka-keskusega koostöös sündinud kogupere-ekspositsioon tulest kui loojast ja hävitajast; kohvik, mis on ühtlasi Tobias Rehbergeri installatsioon; pensionäre ja homofoobe vihastav Tom of Finlandi loomingu erakordselt mahukas väljapanek; lisaks veel suurejooneline foto- ja videokunstinäitus teemal “Alice imedemaal”.
Aasta algusest saati on Logomo külastajaid kogunenud juba üle 60 000. Turu kohta, mis on linn, kust sõidetakse harilikult peatumata läbi, külastama näiteks lähedalasuvat Muumimaad, on see suur arv. Üleüldse on Kultuuripealinna üritustel seal sel aastal osalenud juba üle
180 000 inimese, mida on rohkem kui Turus elanikke.
■Kristian Smeds lavastab Viljandi Kultuuriakadeemia noorte näitlejatega Dostojevski “Vennad Karamazovid”. Üheskoos otsitakse põhjuseid meie igapäevasele julmusele. Mängitakse oktoobris Tallinnas ja oktoobris-novembris Turus.
■New Baltic Drama – Läänemeremaade teatritekstide võistlus, mille tulemusena iga osalejamaa teatris jõuab lavale üks võidutöö. Tallinnas esietendus Linnateatris rootslanna Johanna Emanuelssoni “Vaata, ma kukun”. Turu Linnateatris tuuakse lavale Martin Alguse võidutöö “Kontakt”.
■Mobiilne animatsioon – Turu ja Tallinna kunstiakadeemia tudengid puistavad animatsiooni avalikku ruumi.
■Kaspar Jancise ja Aare Toikka lastelavastus “Morten lollide laeval” reisib purjelaeval Ruhnu Karu mööda Eesti, Rootsi ja Soome saari. Muusikat teeb Kriminaalne Elevant.
■27. augustil süüdatakse kõikjal Läänemere kaldal lõkked – on muinastulede öö. Sellega üritatakse parandada teadlikkust meile nii olulise veekogu äärmiselt halvast ökoloogilisest seisukorrast.
