See võib alguses natuke nina krimpsu kiskuda. Kuid on tulevikumuusika! Tellid endale internetist umbes 100 euro eest väljaheiteproovi võtmise komplekti. See saabub sulle diskreetselt pakiautomaati. Võtad kodus endalt proovi ja paned selle posti.

Edasi läheb meeldivamaks: Flick Diet saadab sinu proovi laborisse, kus bioanalüütikud eraldavad sellest bakterite DNA. DNA järjestuse põhjal tehakse kindlaks, millised bakterid su soolestikus elavad, ning arvutiprogramm koostab algoritmide abil toitumissoovitused. Need baseeruvad ligi sajal teadusartiklil, valdavalt väljaannetest Nature, Science või meditsiiniajakirjadest. Kogu soovituste andmise protseduur on heaks kiidetud toitumisekspertide poolt.

Kes su soolestikus “elavad” ja milliseid toitaineid paremini või halvemini talud – see info annab juhised, mida peaksid sööma rohkem, mida vähem, et seedimine oleks võimalikult efektiivne, et ei tekiks puhitusi ega muid vaevusi, et immuunsüsteem (milles on soolestikubakteritel võtmetähtsus) oleks tugev, organism terve ka vanas eas ning enesetunne hea. Mis kõige olulisem: soovituste järgimine võimaldab tervislikult kaalus alla (või juurde) võtta, ilma et peaks selleks proovima suvalisi dieete.

Täpipealt sellise teenuse toovad sel varakevadel turule Liis ja Henri. Kahe peale kokku on nad teadusega seotud olnud 12 aastat.

Liis Loorits uurib kuuendat aastat TTÜ Keemiainstituudi biotehnoloogia õppetoolis biogaasi reaktorite mikrobiokooslusi. Praegu on ta süüvinud projekti, kus uuritakse uudset ja energiasäästlikumat lämmastikuärastusprotsessi reoveepuhastuses. Teadustöö tulemusena on Liis mitme koostööprojektis osaleva Tartu ülikooli keemiainstituudi doktorandi publikatsioonides kaasautor. Lisaks eelkirjeldatule uurib Liis laboris erinevates biogaasireaktorites metaani tootvaid arhebaktereid ning nende kasutamist energia tootmiseks.

Henri Raska alustas TTÜs laborinõude lõhkumisega juba keskkooli ajal, mil valmis analüütilise keemia alane uurimistöö. Hiljem sünteesis ta ravimikandidaate. Esimesed kolm ülikooliaastat veetis Henri orgaanilisi katalüsaatoreid sünteesides. Asi oli edukas, kuid ühel hetkel jõudis noor keemik tõdemuseni, et ühe molekuli kaupa maailma ei päästa ning sukeldus hoopis bioinformaatikasse. Viimased paar aastat on ta juurutanud uusimaid DNA-põhiseid meetodeid leiva-, juustu-, biogaasi- ja inimese mikroobikoosluste uurimiseks.

Nüüd siis tuuakse tänapäevased uurimismeetodid laborist välja tarbijatele veelgi lähemale, hakates nendega uurima soolestikubaktereid. Flick Dieti teadusnõukogus on tuntud neurobioloog Toomas Neuman, kes on seotud mitme biotehnoloogiafirmaga nii Eestis kui ka USAs.

Idee hakkas idanema 2012. aasta alguses kui Liis ja Henri eri äriideid läbi hekseldasid. Sama aasta suvel osaleti Tallinnas Tehnopolis toimunud startup’ide meisterdamise suveprogrammis Startup Garage, kus lihviti muuhulgas ärimudelit ning kohtuti ettevõtte tulevase seemneinvestori Jaak Ennustega.

“Elame huvitaval ajajärgul,” tõdevad Henri ja Liis. “Oleme jõudnud garaažis transistorite jootmisest bioloogia ja DNA ajajärku. Tänapäeva tehnika kiire areng toob uurimismeetodite läbilaskvuse ning maksumuse piiri jooneni, millest alates muutub diagnostikameetodite arendamine lõpptarbija jaoks majanduslikult mõttekaks.”

Miks uurida just väljaheidet ehk selle kaudu soolestiku mikrofloorat? Henri sõnul on vastus lihtne: “Soolestik on üks kõige vahetumalt inimese tervist mõjutavaid kohti ning organ, mis tegeleb toidu seedimisega. Meil igaühel elab kõhus kaks kilogrammi baktereid, arvuliselt 100 triljonit ehk kümme korda rohkem, kui inimesel on keharakke. Nad mõjutavad nii ainevahetust, immuunsust kui isegi käitumist. Soolestikus elav bakterikooslus on sama unikaalne nagu sõrmejälg – hakkab kujunema juba enne sündi ning sõltub lapsepõlves liivakastis mängimisest, elustiilist, toitumisharjumustest, reisimisest, haigestumistest ja tuhandest muust tegurist.

Flick Dieti soovitused on palju praktilisemad ja konkreetsemad kui lihtsalt “söö liha” või “söö taimset”. “Mina seedin näiteks väga hästi liha (Liis seedib palju paremini taimseid valke). See tähendab, et kui õhtul lähen restorani, siis pigem söön liha ära ja jätan pooled kartulid alles,” ütleb Henri.

Tulevikus võib teenusele veel oluliselt lisaväärtust juurde anda. Näiteks saab selle abil aidata patsiente antibiootikumide kuurist taastumisel. Analüüside ja küsitluste baasilt saaks kundedele koostada näidismenüüsid või näidistoidukorve. “Näiteks ühiselamus elavale tudengile ei ole ju mõtet kalamarja soovitada,” ütleb Henri. Analüüsist saaks tuvastada ka võimalikke haigusnähte, kuid diagnoosimiseks puuduvad värskel ettevõttel esialgu õigused.

Et Flick Dieti üks põhiväärtus klientide jaoks on võimalus süsteemselt kaalu langetada, on ettevõttel peamiselt sihikul ülekaalulisuse käes vaevlev USA. Meditsiinis nähakse väljaheiteproovidest DNA lugemisel suurt tulevikku. Praegu otsitakse sellistelt proovidelt vaid konkreetseid haigusetekitajaid, teisi soolestikubaktereid ei uurita.

“DNA lugemiseni jõuti juba 1980ndatel, kuid alles 2005. aastal tulid välja teise põlvkonna aparaadid, mis võimaldavad seda teha kiiremini ja odavamalt. Veel kaheksa aastat edasi ja alles nüüd hakkavad hinnad muutuma piisavalt taskukohaseks, et DNA lugemisel baseeruvaid teenuseid tarbijatele pakkuda. Veel on puudu vaid statistiline andmepank, mille põhjalt saaks haigusi täie kindlusega diagnoosida – see on ainult aja küsimus,” räägib Henri.

Soolestikubakterite põhjal koostavad toitumissoovitusi teisedki firmad, näiteks USAs tegutsev Metametrix. Palju rohkem on aga levinud genotüpiseerimisteenused, kus kunded ostavad enda DNA mutatsioonide analüüsi, saamaks aimu võimalikest haigussoodumustest või pärilikest haigustest. Sellise teenuse tuntuim pakkuja on USAs Google’i osalusega 23andMe.

Flick Dieti turunduskanaliks saavad apteegid, ökopoed, spordiklubid või kaalulangetamise grupid – kõik, kelle klientideks on oma tervisest hoolivad inimesed. Üks suuremaid riske on inimeste võõristus iseendalt väljaheiteproovi võtmise suhtes. Aga Liis ja Henri ütlevad, et ainus alternatiiv oleks inimene lõhki lõigata!

Liis Loorits (26)

Amet: molekulaarbioloogia insener.

Senine suurim saavutus: publikatsiooniderohke teaduskarjääri algus.

2014. aasta eesmärk: viia oma ettevõte USA turule.

Henri Raska (25)

Amet: bioinformaatika insener.

Senine suurim saavutus: biotehnoloogia startup’i loomine soolestiku diagnostika arendamiseks.

2014. aasta eesmärk: kiirendada oma ettevõtte arengut riskikapitali kaasamisega.