Tulevikutäht 2014: Unistab oma galeriist
“Bakalaureuseõppe viimasel aastal EKAs jõudsin järeldusele, et kunstiteaduse tugevalt teoreetilise õppekava kõrvalt peaksin leidma endale praktilisema väljundi, mis ei tähendanud, et pidin ilmtingimata tegema valiku ühe või teise kasuks, vaid pigem leidma viisi, kuidas neid kahte saaks kuidagi mõnusalt tasakaalus hoida,” räägib Merilin Talumaa.
“Sellest kasvas üsnagi loomulikult välja suurem huvi galeriide tegevuse vastu, mida toetas Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse korraldatud galeristide meistriklassi kursus ja sealt edasi juba võimalus teha praktika välisgaleriis.” Praegu elab Tallinnast pärit Merilin Berliinis ja töötab galeriis Carlier/Gebauer. Ta räägib, et pärast kolme kuud on galeriis töötamine endiselt intrigeeriv. Merilin peab Berliini suurepäraseks linnaks, mis on alati täis üllatusi. “Isegi kui sulle näib, et sa oled energiast täiesti tühjaks nõrgunud, on sul võimalik ühe õhtu jooksul kogu nädala varu üsna lihtsalt taastada. Kõige meeldivam osa ongi kindlasti Berliini värskus ja avatus ning see avaldub ka siinses väga mitmekesises ja intensiivses kunstielus.”
Ta õpib EKA kunstiteaduse instituudi magistriõppes kunstiajalugu. Kunstiajaloo juurde jõudis Merilin soovist just visuaalkultuuri kaudu kirjutajana areneda. “Teismelisena ja ka vahetult pärast keskkooli oli mul suur huvi kirjanduse vastu. Praeguseks on ilukirjanduses tuhnimine asendunud suuresti erialase kirjandusega, mis võtab suurema osa ajast.”
Galeristitöös vajalikeks omadusteks peab Merilin pühendumust, kannatlikkust, julgust riskida ja suurelt mõelda, loomingulisust ja tundlikkust. Berliinis töötades on ta aru saanud, et tema jaoks on kõige keerulisem galerii kiire töörütmiga harjumine. “Ma olen näiteks igasuguse uurimustöö ja kirjutamise osas harjunud aja maha võtma, et lasta mõtetel settida. Galeriis on see tihtipeale võimatu, nii tekstilist kui visuaalset materjali tuleb produtseerida kiiresti ja muidugi ideaalis ei tohiks kvaliteet sellepärast kannatada. Praktikas see kahjuks tihtipeale nii välja ei kuku ja alati peab millegi arvelt aega näpistama,” kirjeldab ta.
Pidevalt suure hulga visuaalse info sees tegutsev naine on isegi positiivselt üllatunud sellest, et ei lahku peaaegu kunagi üheltki näituselt, leidmata vähemalt üht kunstnikku või tööd, mis teda mingil moel painama ei jääks. “Kunsti, mis minuni jõuab ja mind tõeliselt liigutab, on palju, seda nii Eestist kui mujalt,” kinnitab ta.
Vabal ajal sõidab Merilin rattaga ja pildistab. “Suvel sõltun ma palju vanaema peenramaast, sest seal kasvab nii palju head kraami, mille eest peab ka aeg-ajalt hoolt kandma ja millest saab imehäid roogasid valmistada.”
Tulevikust rääkides ütleb Merilin, et püüab olla avatud kõigele, kuid teha seda ilma Eestiga sidet kaotamata. “Üldiselt ma olen ikkagi kodu poolt ja usun, et kõik teed viivad tõenäoliselt mingil hetkel koju tagasi.”
Merilin Talumaa (27)
■Amet: kunstiajaloolane.
■Senine suurim saavutus: säilitada endas julgus ja pühendumus.
■2014. aasta eesmärk: luua enam koostööd Tallinna ja Berliini vahel.
