Oma neljandal – just, juba! – kauamängival pakub Taak põhimõtteliselt sedasama mida eelmistelgi. Selges eesti keeles laulutekstidega, aeglasemapoolset, rusuvusele rõhuvat raskerokki, mida viisik ise nimetab ugri-doom’iks. Kuid kui eelmised kaks täispikka mu kõrvu väga liikuma ei pannud, siis „Supersargasso“ läheb õhtuse rohelise tee kõrvale juba järgmisele ringile.