Üks asi, mis tegutsema ajab, on mõistagi innukus ja siis kihk rääkida olulistena tunduvatest asjadest, millest meinstriim-meedia ei räägi või ei saa rääkida. Kuid mõjuvaim tõukejõud underground-ajakirjanduse õitsemisele on vahest see, et tänapäevast ajakirjandust on varasemast kergem ja odavam teha. On vaja tuttavaks saada mõne arvutiprogrammi ja vidinaga ning võid püsti panna netiraadio. Ühe põuetaskusse mahtuva digikaameraga saab üles võtta terve telesaate. Oma ajakirja väljaandmiseks ei pea kandma trükikulusid – piisab ühest vilunud programmeerijast, et saata iga nädal laiali interaktiivset uudistekirja (newsletter). Kui sul on idee, siis tegutse. Raha pole küsimus. Kuna kulud on minimaalsed – ­harilikult teeb mõni sõpruskond või ­entusiastidering kõike kokkuleppeliselt tasuta (kohati arusaadavalt lootusega, et ühel päeval juba tee­nitakse) –, ei pea isehakanud meediamesilased arvestama võimalikult laia auditooriumiga. Nad tegutsevad süvenenult omas kindlas ja kitsas nišis ning sellevõrra on jälle tänulikum tarbija, kelle huvid on peavoolumeedia jaoks mõttetult marginaalsed.

Eesti leheputkadesse ilmus sel sügisel kaks üllatust. Noortelt noortele tehtud ajakirjad Sahtel ja Extreme +. Üllatus on see just seepärast, et neil magasiinidel on kõikeümbritseva netiinfo sees julgust ennast päris ajakirjadeks pakkida ja selle eest paarkümmend krooni küsida. Sarnaselt värsked tooted on amatöör-telesaade “Squirrel Sessions” ja iganädalase uudiskirjana ilmuv – oh üllatust! – naistekas Femme. Nende ootamatu üheaegne pinnale tõus andis põhjuse käesolevaks alternatiivse meedia ülevaateks. Loomulikult ei ole kogu ­alternatiivne meedia säravalt hea ja huvitav. Kes ­pöörab amatöörluse enda kasuks, kes kahjuks. Nende toimetamistest võib siiski leida hulljulgust, reeglite ignoreerimist, katsetada tahtmist ja originaalsust. Seda, mida koolis ei õpetata.

TELEVISIOON

Squirrel Sessions

Korra kuus kummitusliku telekanali CITV eetris olev tunniajaline programm klubielust. Projekti veavad Urban Nature tiimi tegelased ja eriti saate juhtimist katsetavad Reeves, Marcus ja Martin.

Sisu on selline: saade külastab tantsupidusid ja teisi noortepäraseid sündmusi (näiteks breaktantsu võistlusi), filmib ja intervjueerib seal esinejaid ning külalisi. Kokku monteerivad nad sellest harukordselt trashi saate, mille kõrval on Ahti Puuderselli “Pärnu suvi” pilotaazh BBC kõrgustes. Kui väga ka ei prooviks uskuda, et pimedate ja uduste praak-kaadrite, intervjuude, kus ei saa aru, kes keda intervjueerib, ja ülisuvalise pläma taga on teretulnud punk-hoiak, nikastavad seda usku pidevalt ette tulevad piinlikkused. Saatest kuvanduv klubiinimene, kui karakter, on tõsine töll.

Noored alustasid sel sügisel, on teinud neli saadet ja näha on, et nad pidevalt õppivad, loodetavasti jõutakse varsti tasemeni “nii halb, et on hea”, vastukaaluks praegusele “nii halb, et on valus”-tasemele.

Saade on eetris iga kuu viimasel pühapäeval kell 20. Vaata ka www.urbannature.ee

RAADIO

Kaks teadaolevat ja olulisemat on Kohvirecordsi hõlma all töötav Kohviraadio ja tantsumuusikajaam My Urban Soul.

Kohviraadiot veab DJ Estrada ning nende programmi on tekkinud kohe päris saated. Näiteks ansambli Pia Fraus juhtifiguuri Rein Fuksi “Kohviradio Country Show”, pluss ridamisi showsid välisautoritelt Belgiast, USAst, Inglismaalt. Raadio töötab reaalajas ja samas on saateid võimalik kuulata, siis kui ise soovid: http://www.kohviradio.com/tunes/requests/index.html

Mõne aasta eest pea igapäevaselt eetris olnud My Ubran Soul tegutseb täna juhuslikumalt. Saadete eetrisse tulemisest antakse teada meilinglistides ja tantsumuusika message-boardidel.


TRÜKIVÄLJAANDED

Sahtel

Selle sügise parim üllatus ajalehekioskist. Tituleerinud ennast linnakultuuriajakirjaks, sisult ja väljanägemiselt ehtsalt noor. Artiklid ei hiilga ehk esialgu omapäraga, peaasi, et nad tänavakeelele truuks jääksid.

“Loomulikult teeme asja entusiasmist, et meil on fun seda teha. Kui see oleks töö, oleks Sahtel hoopis teist nägu,” ütleb Sahtli peatoimetaja Risto Kalmre. Väljaanne maksab töötajatele siiski  palka ja kaasautoritele honorare.

Pikem artikkel Sahtlist ja selle tegijatest ilmus eelmise nädala Areenis, leheküljel 10.

Extreme +

Oktoobris lettidele ilmunud, 25-krooni maksev, Rakveres registreeritud osaühingu Noobel Meedia väljaanne, kelle peatoimetajat Kätlin Kannet ei õnnestunud veel üles leida.

Mingis mõttes vaese mehe Sahtel - kujundus, sisu, paber on kordi viletsam. Aga kui Sahtel on lubanud tänavaspordi teemadelt laiemale areneda, siis Extreme + identifitseerib end ainult ekstreemspordi väljaandena. “Tõelise spordi ajakirjana” nagu teatab nende päismik. Hellitaks lootust, et ajakiri kujuneb läbimõeldumaks ja selgemaks.

Teadlane

Hannes Praksi ja Villem Valme kõpitsetud tasuta lendlehest Toivo välja kasvanud plaadifirmas Kohvirecords ja tema alaleibelis Õunaviks toimuvat kajastav leht. Ilmub kuidas jumal juhatab, alati erinevas formaadis, tiraazhis 50-100 eksemplari, mis visatakse Tallinna ja Tartu kohvikute aknalaudadele nagu flaiereid. Meili teel on võimalik tellida ka digitaalset versiooni.

Stiililt on väljaanne ilukirjandusliku kalduvusega, vankumatu absurdi- ja retrohõnguga. Ja ei soovita ka kõike uskuda, mida täiesti omas universumis mõtlevad toimetajad Artur Tõhk ja Hõbevunts ära trükivad.

Järgmine number trükitakse kui maakonnaleht.

Telli: kohviveski-subscribe@yahoogroups.com

NETI-VÄLJAANDED

Stereo88

5000 tellija meiliboxi laekuv iganädalane peamiselt klubidest  ja klubimuusikast kirjutav html-põhine uudiskiri, mis jõuab sel nädalal numbrini 137. Stereo88 taga on kaks noormeest Kuldar Kullasepp ja Enar Essenson, kelle heaks töötab tasuta ka 10-liikmeline street team.

“Meil tekkis idee teha alternatiivseid klubimuusikastiile hõlmav sait, mis poleks pelgalt community, vaid täidaks ka ajakirjanduslikku osa,” ütleb Kullassepp.

Intervjuud kohalike ja välismaiste tantsumuusika tähtedega, väga operatiivselt ilmuvad plaadiarvustused, uudised, DJ-mixid ja võtke või jätke - teinekord pikemad tänavamoest pajatavad esseed! Kõik on väga tublilt tehtud, kuid Stereo88 on oma autorite noorust arvestades uskumatult tõsimeelne ja püüdlikult korralik. Seeläbi jääb leht kuivaks, paraku ka naiivseks. Rohkem jultumust, irooniat ja eksperimenteerimist, poisid! Klubides elamine ei ole nii tõsine asi.

Sisult sõltumatu Stereo88 on seotud Kuno Tehva öise meelelahutuse kompaniiga, mis avas sel teisipäeval Stereo-nimelise lounge-baari.

Loe ja telli: www.stereo88.com

Rada 7

Viiendat aastat tegutsev rock-muusikale pühendunud zine. Väljaannet veavad kolm TPÜs õppivat kauaaegset sõpra ning aastate jooksul on neil tekkinud ring vabatahtlikke kaasautoreid ja abistajaid.

“Tahtsime pakkuda midagi, mida Eestis veel ei olnud. Uudset, alternatiivset lähenemist Eesti muusikaelule,” ütleb rada7 vägedejuhataja Ivo.

Väljaanne on tumeda muusika kallakuga, aga noored räägivad siin ka filmidest, second-hand-kauplustest. Toimib põhimõtteliselt ka neti communityna. Külastatavus umbes 1600 lugejat päevas.

Sewercide Lo-Fi

Kust lugeda pikemat käsitlust briti punk-ansamblist Thee Headcoatees, “kellest vist ühelgi eestlaselt sooja ega külma pole”? Arvamusi Mikko Alatalost ja Donald Ducki nätsust? Ülevaate artiklit kõikidest Kim-nimelistest popkultuuris? Kes võiks panna kokku Eesti simmanide lugude TOP 40? Vali lektüüriks juba neli aastat tegutsenud neti-fanzine Sewercide Lo-Fi, kes rääkis Jaapani garaazhibändist The 5.6.7.8's enne kui Tarantino neid maailmale tutvustas!

Toimetajana tunnen ma suure osa Sewercide’i ilmuvate materjalide suhtes närivat kadedust. Loota aga, et mõni meinstriim-ajaleht võiks teemasid (film, muusika, tants, arhitektuur, narkoturg etc etc) käsitleda nii huligaanselt, lõdva randme, alati värske  ajuvabatajuga ja samas nii detailidesse laskuvalt, ei ole mõistagi mõtet. Absoluutne lemmik väljaanne netiturul.

Lehe toimetajad varjunimedega Evol ja K.O. on muide juuraharidusega kantseleiametnikud riigiaparaadist! “Tegime lehe soovist tarbida kultuuri (ning mingil määral ka selles osaleda) võimalikult omadel tingimustel. Mis see Sewercide muu on, kui meie muusika-, filmi-, Nintendo-, jne huvi käepikendus ja väljund,” ütleb Evol.

Nädalas on lehel lugejaid umbes-täpselt 300, kaasautoreid 20 ringis.

Loe: www.sewercide.ee/

Femme.ee

Netipõhine naisteajakiri! Ilmub alates äsjasest 27. septembrist igal nädalal ning uudiskirja toimetamine on kahele inimesel põhitööks. Tellijaid 2500, see arv kasvab toimetuse sõnul pidevalt.

Väljaanne loodi, sest “Leidsime, et meie ettekujutus naistele suunatud väljaandes erineb mõneti hetkel pakutavast,” nagu ütleb toimetus. Kommertslik ja rõhutatult trendikas, räägib loomulikult riietumisest nahahoolduseni.

Loe: www.femme.ee

Hiphop.ee

Suurim, parim, populaarseim hip-hop-muusika fanzine. Sisu panevad kokku kolm kohaliku hip-hop-elu võtmefiguuri DJd Paul Oja, Critikal ja Quest, kelle juures tegutsevad ka kaks uudistetoimetajat. Eeskujulik uudistetulp, intervjuud, edetabelid, kusjuures nende küljel vilguvad ka reklaami-bännerid. Tegutsenud kolm aastat.

Loe: www.hiphop.ee. Teisedtähtsamad hip-hop-zine’id on www.illab.ee ja www.ehh.ee

VARALAHKUNUD

Noorte Hääl

Oli iseenesest uudiskirja vormis kliendileht Tartus tegutsevale Club-Tallinnale. Aga väljaanne ei tegutsenud ainult klubi promomisega, vaid käsitles hedonismi, hedonismi, veel kord hedonismi ja popkultuuri laiemalt ning võrdlemisi jumalavallatult. Paraku käis iganädalase uudistelehe välja andmine klubile üle jõu - Noorte Hääl lõpetas ilmumise sel kevadel.

HOMSED LEHED

Lähiaegadel peaks aadressile www.betamag.ee ilmuma uus netiajakiri Beta. Graafilisele disainile pühendunud ajakiri, mis peaks tegijate sõnul riivamisi ka teisi kultuurivaldkondi hõlmama. Väljaande taga on kuueliikmeline jõuk reklaamiagantuurides ja mujal töötavaid disainereid.

Juba oktoobrikuu algusest pidanuks aadressil www.helikaja.com avanema uus muusikaajakiri, kuid enam ei vilgu seal ka nende logo. Olge lainel, anname teada.