Uus Metro Luminal: isa jääb seekord koju

Metro Luminal taastab uue albumiga pärandkoosluse, kus askeldavad koos õrn hing ja depressiivrokk.

Foto: Airi Leon/Metro Luminal/Facebook

Lähtudes levinud metoodiliste juhiste kogumist, allub muusikatarvitamine algoritmile, mille käigus kontrollitakse, kas tegemist on harjutustega hea maitse kategooriates või on vastas midagi originaalset. Originaalsus on kultuurišokini viiv olukord, kus lähimõjud jäävad kuulajale võõraks, see on midagi tüütut, vastupidist tähistatakse erialaslängis mõistega „äge“. Lähtudes ühest levinud seisukohast, ei ole Metro Luminal suurema osa oma karjäärist äge olnud. Peamiselt seetõttu, et bänd ei ole allunud meelevaldsele kohustusele kõlada 30 aastat nagu üks 1988. aastal kokku pandud bänd aastast 1995.

Värske albumiga justkui oleks sellistele pretensioonidele vastu tuldud, taastatud on pärandkooslus, kus askeldavad koos õrn hing ja depressiivrokk. Viimane võib tähendada žanriliselt mida tahes, kõige laiemalt tegeletakse väljakutsega veenda kuulajat, et olukord on hull.