Havlova on tšehhide seas äärmiselt ebapopulaarne, kuna abiellus Haveliga 1996. aastal vähem kui aasta pärast viimase rahva seas armastatud esimese naise surma.

Havel sõnab aga, et kirjutas näidendi just Dagmarile, kes on rasketel aegadel tema kõrval olnud. Näidend, mis sisaldab tsitaate Shakespeare'i "Kuningas Learist" ning Tšehhovi "Kirsiaiast", tegeleb selliste teemadega nagu muutused, võõrandamine, võimu üleminek ühelt generatsioonilt teisele. Peategelane sarnaneb Haveliga, kuid tegemist on siiski satiiri, mitte autobiograafiaga, sõnas Haveli sõber ja kauaaegne abiline Jitka Sloupová.