Neis justkui hoiakuist hoiduvais rütmitiksumistes ikka hilju kangastub näpuviibutus: ära ole küüniline. Ära pahanda, ära ironiseeri. Ilu päästab maailma ja see siin on õrn ilu, heast südamest sündinud, kaitse seda. Me kurjal ajal on seda vaja.

Ma siis ootan, vähemalt lasen tal olla ja kõlada. Avaneb ­tundekasvatuslik ­aabits virtuaalajastu lastele – mitte küll vaid kilkavalt teletupsune, kuid kõik kurjem on jäetud vanematele klassidele; kurbuse kohal on disainnukrus. (Oot, see on juba sarkasm, ära ole sarkastiline. „E-eleegia“, seda ka ära ütle. Kuula. Kuula.)

Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel