Mul on siiralt kahju, et Valter Ojakäär suri. Ta elas 93aastaseks. Tohutult andekas ja mitmekülgne ning samas ka äärmiselt töökas ja iseloomult sümpaatne – on kurb, et selline inimene kaob igaveseks. Kuid jäetud jälg on nii sügav, et see ei kao aastakümnetega, võimalik, et isegi -sadadega. Hea seegi.

Heliloojal, muusikul, laulukirjutajal, publitsistil, organisaatoril, meediapersoonil ja ajaloolasel Valter Ojakäärul oli õnn elada erakordselt huvitaval perioodil – mõneti oli selline elu sarnane skulptor August Weizenbergi omaga, kes sai näha kõiki 19. sajandi ärkamisaja sündmusi ja tegijaid ning surra iseseisvas Eestis.