See silp ja tema variatsioonid – „ea!“, „oi!“, „äi!“, „öö!“ jne – on räppmuusikas olulisel kohal olnud pikalt, kuid varem peamiselt ­tausta- , vahe- ja hüppama kutsuvate hõisete koha peal. Aga uue põlvkonna trap- ja pominaräpis on see häälitsus kerkinud kesksele kohale. Rütmi keskpunktis, teksti alguseks ja lõpuks, selleks üheks löögiks ja ka noodiks, mille ümber kõik muu tiirleb. Kuulake Ameerika räppari Syringe’i lugu „A“, kus vahehõigatus on terve loo ainukene tekst. Karikatuurne, aga olemuslik.