Raamatuga on teine tera. Eriti veel sellise koguka raamatuga, nagu on Teater. Muusika. Kino intervjuukogumik "Vastab…". See seisab üle aegade. Ja seda ei tassi keegi hõlma all minema ka, niisugune kamakas. 911 lehekülge kriisiabi kultuurijanusele noorele lugejale, kes tahab teada, mida arvas elukunstist Juri Lotman, Jüri Krjukov või Jüri Järvet ning mida peab elus tähtsaks Peeter Simm, Sulev Keedus või Peeter Volkonski.

Lugedes astub mõte kummalisi radu ja seoseid tekib igasuguseid. Näiteks, kui palju on neis küsimustes-vastustes ajastule omast ideoloogiat, muret, lootust, sihti, sihitust – varasemad intervjuud ulatuvad ju aastasse 1983, hilisemad on daatumiga 2004. Et nõuka-ajal võis näiteks raadios toimetaja intervjueeritavale hiljem häälikutest täiesti uue lause suhu lõigata, võib samasugust toimetajafiguuri eeldada ka neis varasemates vastustes.

Uuema aja intervjuudes saab jälgida, kuidas me pole täna enam need, kes olime eile, ja homme ammugi mitte need, kes oleme täna. Kõik muutub, veel elavate kirjas lavastajad, muusikud, näitlejad, luuletajad saavad end homme parandada. Lahkunud enam mitte.

Kahtlemata on põnev võrrelda – Aarne Mikk vastamas aastal 1984 ja 2004, Veljo Tormis (1990 ja 2004), Hugo Lepnurm (1984 ja 1994).

Kuigi kogumiku pealkiri on "Vastab…", hakkab nii suurel hulgal erinevaid intervjuusid lugedes erakordse selgusega silma ka küsija roll. Tema võimekus, tema valu, tema hirmud, tema vaimustus või vastupidi, huvipuudus. Muidugi, vastaja ajab harilikult ikka oma asja. Ja seegi on põnev, et kes kuidas "mööda räägib".

Kõvade kaante vahele kogutud intervjuusid väga eriilmeliste eesti kultuurihoidjate ja loojatega seob ülesanne olla üks paljudest kultuurimälu korrastajatest. Koostajad-toimetajad Piret Kruuspere ja Madis Kolk soovivad meeldivaid ja rikastavaid esma- ning taaskohtumisi. Ühinen nende soovidega. Raamatust jagub aastateks.