Oli 1975. aasta kuum juulikuu ja Eesti NSVs valitses sügav stagnaaeg. Kätte oli jõudnud XVIII üldlaulupidu, mille ­üldjuht oli ­Gustav Ernesaks. Nagu tollele ajale kohane, oli laulupeo kahe laulu pealkirjas Lenini nimi, kolme laulu pealkirjas sõna „nõukogude” ja mitmete laulude pealkirjades sõnad „rahvaste” ja „sõprus”. Ning laululava linnapoolsel tiival oli suur loosung „Elagu NLKP” kahes kohalikus keeles. Aga Lüdigi-Kuhlbarsi „Koit” ja Ernesaksa-Koidula „Mu isamaa on minu arm” olid muidugi ka ühendkooride kavas.

Mina olin lõpetamas keskkooli ja laulsin legendaarse Riikliku Akadeemilise Meeskoori ehk RAMi noortekooris.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel