Virginia Woolfi teatakse. Teavad isegi need, kes tema raamatuid eales avanudki pole. Sest Woolf on kõikjal. Küll tänavapildis Edward Albee teatritüki „Kes kardab Virginia Woolfi?“ plakatil, küll veebis feministliku grupina „Virginia Woolf sind ei karda“. Ja kui veab, on Woolf ka inimeste riiulites oma raamatutega.

Woolfi peabki teadma, sest tegemist on ju ometi 20. sajandi juhtiva modernistiga, kõrvuti Marcel Prousti ja James Joyce’iga! Ja mitte ainult, sest Woolfi teatakse ka feministliku kirjanduse emana ning 1970ndatest alates on teda sellest perspektiivist ohtralt analüüsitud. Suurepäraseid teadustekste on tulnud ka eesti uurijate sulest, näiteks ­Leena ­Kurvet-Käosaarelt, kes paigutab Woolfi ühele teljele tema kaasaegse Aino Kallase ja pisut hilisema Anaïs Niniga.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel