Nüüd on Kumus näha Läti vastus kordumakippuvale küsimusele ning see kõlab uhkelt. On (olnud) selline mees, kes seitsmekümnendate stagnatsioonis ei sukeldunud etnografismi ega pugenud vennasrahvaste sõpruse ametliku teki alla, on selline mees, kes ei varjanud hüperrealismiga oma soovi sotsrealismi pirukast osa saada, on selline mees, kes popi kaledat palet ei peitnud maalilise dekoratsiooniga. See mees – paralleelmaailmade looja ja ainuke elanik – on Visvaldis Ziediņš, 1942. aastal Liepājas sündinud ning 2007. aastal samas surnud elupõline vastumõtleja, kes Hruštšovi sula ajal pead tõstnud 1960. aastate kunstiuuendusele surmani truuks jäi. Selle eest tuli maksta krõbedat hinda. Ziediņšil toimus pikal eluajal vaid neli isikunäitust, kõik Liepājas, asukohaks mõni fuajee, tema enda korter või linnamuuseumi filiaal, saatjaks tihti provintsipubliku pilge.