Te tunnete end vabalt vene, inglise, saksa keeles, saate aru eesti ja hispaania keelest. Umbes kümne aasta eest siirdusite ajakirjandusest kirjandusse. Seejuures on teil filoloogiline haridus. Koos semiootikaga! Saan aru, et teie tee on mängude ajalugu keele territooriumil?

Keel − see on loominguline materjal. Näiteks suudan ma artiklit kirjutada mõnes teises keeles kui emakeeles. Kuid raamatut kirjutan emakeeles, sest eelistan keele kvaliteetset varianti. Minu jaoks on oluline olla tänapäeva keele tipus. Keelt tuleb tunnetada ning peab olema autoriteet just selles keeles. Muuseas, olen lugenud Nabokovit nii vene kui ka inglise keeles. Tihti öeldakse, et Nabokov on inglise keele kasutamises novaatorlik. Ma võin öelda, et “Lolita” on kirjutatud inglise keeles, kuid sellest kajab vastu vene mentaliteet. Ja selles see omalaadne novaatorlus peitubki. Kirjutaja mentaliteet antakse alati edasi keele kaudu. Ideaalis, kui lugeda teost originaalkeeles, on see mentaliteet teravalt tunda. Kui soovite, epohhi hingus. Kirjanduses on keel kui mentaalse mudeli vormija minu jaoks väga tähtis.