Aaviku elurajooni ja Laagri Urva tänava ridaelamu vahel oli võimatu valida. Seni suurimas moodsas puitelamute kvartalis Aavikul on sisulist kandvust, see on vaieldamatult uus tase meie kinnisvarakülade maailmas. Põhiplaan on tõmmatud kindla käega, mitte nagu enamuses uuselamutes, kus korterid on kehvema planeeringuga kui Lasnamäel. Neofunktsionalism on juba kümme aastat tähistanud Laari-eestlasi: moodsad ja läbipaistvad, maksavad makse ja ei karga Läände, vaid elavad Eestis nagu Euroopas, vastandina kõrgete aedade taha varjunud tornikestega mätasmajades elavatele hämara taustaga ärimeestele. Paraku ulatub jõukus Eestis vähesteni ja nii on modernismi minimalistlik esteetika vastupidiselt oma algideele elitaarseks muutunud. Aaviku pluss aga ongi selle esteetika kättesaadavamaks muutmine laiemale ringile.

Pooleli jäänud ridaelamut Laagris puidust kasvatades ja kattes on aga noored arhitektid üles näidanud nutikust ja introdutseerinud terve rea värskeid ideid. Erinevalt Aaviku kindlast käest on siin rohkem uute elamisharjumuste loomise katsetust ja moodsamat kujunduslaadi. Katustatud vaheala ühendab efektselt üleva (triumfikaar) ja madala (vihmaga palli tagumise sein). Avaliku ruumiga on tegeletud mõlemas.

Indrek Allmanni villa KloostriTagaMetsas on nagu pruun sõlmes uss puude vahel. Tahtes võimalikult vähe häirida ürgset loodust on maja maast lahti postidele tõstetud, kuid kuidagi nukralt mõjus maja allserva küljes kõlkuv kiik. Miks peab laps siin kaunis looduses mängima pimedas majaaluses rõskuses, kuhu ema silm ei ulatu.

Insenerist žüriiliikmed vangutasid pead, et puidu kandeomadusi võinuks julgemalt usaldada, kuid lõpuni korrektselt teostatud diagonaallaudis vaimustas kõiki. Võlus ka vananenud puidu värv.

Vaadates nüüdset vineertahvlite fassaadidele kleepimise-kruvimise kommet, kardan, et kümne aasta pärast on see kindlasti moest läinud, kui mitte kogu praegu buumiv puitarhitektuur diskrediteeritud. Kuid jõhkralt kogu Laulasmaa suvila, õigemini kaks käigu abil ühendatud kastjat mahtu, sest pere peab rahu saama, kui külalised pidutseda tahavad, vineeriga ülelöönud Kõresaar ja Kotov leppisid kliendiga kohe kokku, et fassaadi aja jooksul halliks tõmbumine ja lainetama hakkamine on materjali loomulik areng ja peegeldab arhitektuuri dünaamilist aspekti.

Liimpuidu osas troonis Andres Alveri Pühajärve Tervisekeskuse ujula täielikult. Kuninglikult panoraamse vaatega ujula lakke ei tahakski midagi muud, kui korrektselt vormistatud väärikat lihtsust. Lisaks väärib kiitust, et mõisaansamblis ei hakatud ujulaks pargist maad hõlvama, vaid kasvatati vana majandushoonet.

Eesti Metsatööstuse Liidu konkurss

parim puitehitis 1997-2002

Zhürii liikmed esimees Veljo Kaasik, Toomas Aakre, Urmas Elmik, Märt Riistop ja Mart Kalm.

Peaauhind:

Andres Tambek (postuumselt) – Aarna lüpsikarjalaut Põlvamaal

Kaks võrdset II preemiat:

Emil Urbel ja Indrek Erm – Aaviku elurajoon

Mihkel Tüür ja Ott Kadarik – Ridaelamu Laagris Urva 7

Parima voodrilaua eripreemia

Indrek Allmann – eramu Kloostri Taga Metsas Padisel

Parima liimpuidu eripreemia

Andres Alver – Pühajärve Tervisekeskuse ujula

Parima vineeri kasutuse eripreemia

Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov – suvila Laulasmaal